-
Jaan Elken. Lüpsi ootel/Remix 2001. Õli, akrüül, lõuend. 1979/2001.Aldo Luud
Jaan Elkeni näitus “Oktoobridemonstratsioon” Tartu kunstimuuseumis kuni 13. XI.
See väljapanek on Jaan Elkeni kolmas suurem näitus sellel aastal: märtsis-aprillis sai näha võimsat manifestatsiooni Tallinna Kunstihoones ning sügisel Pärnu uue kunsti muuseumis. Ühelgi juhul ei muutunud kontseptuaalne platvorm, komplekt oli aga igal pool erinev ning Tartu näituse jaoks valmisid ka mõned uued maalid.
“Näitus koondab rämedat maskuliinsust, alateadlikke…
-
Maris Palgi (1974) ja Kaie Luige (1976) väike ühisnäitus Deco galeriis oli haruldaselt sümpaatne. Vaatamata sellele, et väljas oli suhteliselt vähe maale, olid need igati omal kohal ning andsid päris tervikliku pildi kunstnike praegustest tegemistest. Ulatuslikumalt tutvustasid Palgi ja Luik oma töid Tallinna publikule enam-vähem aasta tagasi Kastellaanimaja galerii näitusel “Kõik me armastame armastust ja vihkame sõda”. Ka see oli hea näitus. Hea on praegunegi; kui…
-
Mark Raidpere. Voiceover. 2005. Videostill.
Mark Raidpere “Videod” Tallinna Linnagaleriis 13. – 30. X.
Mark Raidpere teoseid vaadates tuleb miskipärast meelde Läti kunstniku Kristaps Gelzise töö eelmise aasta Kiasma näituselt “Faster than History”. Gelzis oli filminud kiiresti kõndivat meest, kelle riided põlevad seljas, ning pannud need kaadrid loop’ima. Videos pole meest ennast pimeduses peaaegu nähagi, ainult tema leekidest moodustuv liikuv siluett. Ta käib, aga ei jõua sammugi…
-
Maret Olvet. Valge orjana punasel maal. Minu isa lugu Siberi vangilaagris. 2005.Margus koppel
Maret Olveti näitus koosneb kahest osast: abstraktsetest kompositsioonidest, mida kunstnik on teinud 1990. aastatest, ja kontseptuaalsest seeriast, mis on pühendatud ta isa traagilisele elukäigule. Omapärane tundlikkus ajalugu teinud sündmuste suhtes on iseloomulik ka Olveti varasemale loomingule; graafilises seerias “Minu isa lugu” on ta juba täielikult pühendunud sündmuste dokumenteerimisele rikkaliku fotomaterjali kaudu ja kaasaegsete…
-
Antonio Claudio Carvalho. La Femme d’artaud. Akrüül. 2005.
Kimbatus, mis Carvalho väljapaneku puhul tekib, on ennekõike küsimus sellest, kas kunstniku käitumine võib teatud juhtudel automatiseeruda? Kas kunstispetsiifilise maailmataju estetiseerimine võib osutuda mitte just kahjulikuks, aga pidurdavaks, filtreerivaks, sõeluvaks? Kas kunstnik on jätnud endale alles teadmise kunsti piiratusest? See tähendab: kas Carvalho näitus, mille põhiseisukohtadega olen ma päri, mille viitevõrgustikku ma naudin, mille kunstnikukäekirja oluliseks pean, ei…
-
Inimkonna ajalugu on säilinud tänu kunstile ja kunstnikele. Koopamaalist kuni renessansini ja sealt edasi tarbimisühiskonnani, just kunsti kaudu teame midagi nendest aegadest. Kunstnik ei ole tähtis, tema looming on oluline.
Kuid XIX sajandi algul tekkinud arusaam kunstnikust kui Jumalast, erilisest isiksusest kestab siiani.
Mina seda küll ei arva. Pagar, kes hommikul saiu küpsetab, on oluline. Teie, kes te mind praegu intervjueerite, olete oluline. Inimesed, kes minu…
-
Iga valitseja on väärt oma linna nagu iga linn oma valitsejat. autori foto
Arhitektuuri esitlusvõimest
Dalibor Vesely kirjutas juba 1987. aastal arhitektuuri ja poeetilise representatsiooni kohta: “Tänane arusaam arhitektuursest representatsioonist on vormitu ja hägune. Ei ole selge, mida arhitektuur peaks esindama või kas ta tegelikult peakski esindama midagi muud kui iseennast. Kuid siiski on ka sügav usk, et arhitektuur ei saa täielikult rahulduda oma sisemise eksistentsiga või absoluutse…
-
Bob Squadi perfomance “Super Night Shot”.
Eestis on viimasel aastakümnel ja varemgi olnud mitmeid regulaarseid ja erakorralisi performance’i-festivale: “Aeg. Ruum. Liikumine” Paides, “KanaNahk” Rakveres ja Viinistus, “Diverse Universe” hiljuti mitmel pool üle Eesti. Ka teatri- ja tantsufestivale on Eestis üsna mitmeid: “Baltoscandal” Rakveres, “Draama” Tartus, “Talveöö unenägu” ja Augusti tantsufestival Tallinnas jne. Milleks teha ühte veel, mis ei ole õieti mitte ükski neist? Aga just sellepärast! Sest…
-
Kirke Kangro. Klaaslabürint “Loe”. 2004.Marko Ausm
EHI näitus “Rahutus akadeemia koridorides” Viinistu kunstimuuseumis 17.IX – 17. X.
Viinistu kunstimuuseumisse sõites ütles mulle üks reisikaaslane, et EHI näitus on avatud endise Viinistu kalatööstuse suitsetusahjudes. Hiljem sain teada, et nood seest roostes saalitsisternid olid hoopis veemahutid. Näituse pealkiri “Rahutus akadeemia koridorides” on võetud Anna-Magdaleena Kangro vastupidise pealkirjaga tööst “Rahu akadeemia koridorides”. See kujutab klaasi alla seatud mitmekihilisi loore, mida…
-
Plakatikunst kui oluline poliitiline ja uudismeedium on tänaseks oma keskse koha minetanud. Eestis võib küll käia äge vaidlus erakondade valimisplakatite üle, kuid pahatihti on plakat siiski ainult suurema kampaania tugi. Plakatid peavad rääkima võrdlemisi lihtsat keelt, ent püüdma samal ajal võimalikult laia hulga tähelepanu. Keeruline ülesanne, mis lahendataksegi enamasti ootamatute graafiliste lahendite ja mõtteseoste pakkumisega. Selliseid plakatid on praegu väljas Goethe instituudi korraldatud plakatinäitusel “Vägi valla…
