-
Linnaportree on nagu inimeseportree. Need on hetked, mis enam ei kordu, fotod, mille kaotsiminekust oleks kahju. Jalutuskäik näitusel “Urbanistlik antoloogia. Stockholmi portreed” on nagu jalutuskäik linnas ja samas jalutuskäik ajas. Näitusele on koondatud nopped Stockholmi fotokujutiste hulgast, erinevatest stiilidest, meetoditest ja vaatenurkadest XIX sajandi keskpaigast tänaseni. Näeme objektiivset realismi, romantilist piktorialismi, uusasjalikku rangust kuni postmodernismi ja postfotograafiani välja. Näeme Stockholmi sellisena, nagu ta on olnud ja…
-
Jaan Toomik. Koos-olek. Akrüül, lõuend. 2005. Ellu Maar
Kas on üldse võimalik kirjutada näitusest, millest on juba ette eeldatud, et seal esitatud töödest ei saa õigupoolest rääkida, ilma et “ei libastuks õõnsatesse sõnakõlksudesse või eufemistlikku eneserahustusse, kaitses end sõnadega valusalt ausate tööde vastu, mida kunstnik esitab”? Kui nii, siis piisaks rahulikult vaid Toomiku tööde vaatamisest, ilma et üritakski neid kuidagi verbaliseerida. Ometi sõnastame endi tarvis iga…
-
Jaan Elken, miks viisid Münchenisse just sellise eesti kunsti valiku? Kas see on seotud ka suvel Tallinnas eksponeeritud Müncheni kunsti valikuga?
2003. aasta sügistalvel korraldas vastvalitud Eesti Vabariigi kultuuriatašee Saksamaal Reet Weidebaum minu 11 maalist koosneva näituse Berliini Eesti saatkonnas. Avamisõhtul esinesin tunnise illustreeritud loenguga eesti kunstist, rõhuasetusega maalikunstil. Publikuks olid eesti kultuuri sõprade kõrval teiste maade diplomaatiliste isikute seas ka Eesti aukonsul Münchenis hr Klaus Luft.…
-
Chartres’i katedraali labürint. repro
Arhitekti süüst
4000 aastat tagasi hakati Kreetal esimesi paleesid ehitama. Pärimused on meieni kandnud ka Knossose legendaarse arhitekti Daidalose nime. Tõeline tegija on see, kes mõistab asjade olemust ja toimib vastavalt oskustele, kreeklased nimetasid oskust techne ’ks.
Homerose-aegne techne on säilitanud mälestuse veel millestki vanemast. Techne, eriti sepakunst ja metallide käsitlemine, ka tuli ise, puusepakunst ja kudumine on demiurgos ’e kogemusega sarnane teadmine. Seda on…
-
Tõnis Vint. Far East Center. visioon IV. 2002.
Kelleks ei ole Tõnis Vinti veel nimetatud? Feministiks? Olgu, olen siis esimene. Tal on ju pikad juuksed ja ta on paljude eesti kunstnike vaimne emme. Ma aiman, mis ta sellest arvata võib. Aa, emme? Ju siis sundis tähtede seis sellist asja ütlema. Taevatähtede? Kirjatähtede? Emme on sümmeetriline ja põhineb maagilisel arvul neli. Mis on M, kas kaks teravikku üles…
-
Vene Föderatsiooni saatkonna juures tegutsev kunstigalerii on Eesti ainuke saatkonna ruumes asuv ning enam kui kümme aastat järjekindlalt oma kunsti vahendanud institutsioon. Kuni möödunud kevadeni oli galerii tegevuses raske strateegiat näha: eelistati pigem konservatiivsevõitu, ettevaatlikult XX sajandi alguse modernismi järgivat kunsti, pisut tutvustati ka siinseid nii eesti kui vene kunstnike töid, haruharva eksis sinna mõni nüüdiskunsti väljapanek. Läinud kevadest, kui galeriil tekkis vahetu kontakt ühe vene…
-
Lüüdia Vallimäe-Mark. Nägemus. Õli, lõuend. 1975. Malev Toom
Lüüdia Vallimäe-Margi (1925 – 2004) 81 maali Tartu Kunstimaja kahel korrusel kuni 16. X. Näituse on koostanud Külli Aleksanderson, kujundanud Ilmar Kruusamäe.
Ühed tõhusamad ja ohjeldamatumad nägemustenägijad siinkandis on kunstiteadlased, kui nende tekste lugeda ja sõnu uskuda. Nägemused tabavad neid lausa igal sammul, kõikvõimalike nähtustega seoses, mis iseenesest ei pruugi tähendada veel asjast arusaamist. Aga vahel harva mõne…
-
Erialakirjanduses on olnud pikka aega valdav ühtse narratiivi loomine kogu Ülo Soosteri sõprade loometegevusele, erandiks ehk Valve Janov, kes taasavastati tänu 1993. aastal toimunud kollaažinäitusele, mis kaasas ta pärastsõjaaegse avangardi diskursusesse. Teised peavad üldjuhul leppima ühise identiteediga, millega nad on, veidi utreeritult väljendudes, paigutatud enesessetõmbunuiks ja dialoogivõimetuiks esteetideks. 1970. aastatele tagasivaatavast kunstiretseptsioonist on järelpallaslased juba kadunud, kuigi just sel ajal võib näha Tallinna ja Tartu kunstisuundumuste…
-
Jaroslavli saabumist 23. XI 1942. aastal on Okas kirjeldanud ise järgmiselt: “Kell näitas talveöö kolmandat tundi, kui me Moskvast väljunud rong jõudis Jaroslavli. Koos helilooja Edgar Arro ja ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretäri V. Tellinguga astusime jäisele perroonile ja sisenesime jaamahoonesse, et oodata öötundide möödumist. Kõik ruumid olid rahvast puupüsti täis, polnud kusagil istuda ega astuda. Liiklemine linnas algas öökeelu tõttu ja seega tulid külmad öötunnid kusagil…
-
Maria-Kristiina Ulas ja Aili Vahtrapuu galeriis Crous-Beaux-Arts. angelika schneider
Pariisi südames, kaunite kunstide akadeemia naabruses galeriis Crous-Beaux-Arts oli 7. – 17. IX Eesti Kunstiakadeemia joonistuste näitus “Passage Nordique”, suurim ja ülevaatlikum, mis eales väljaspool Eestit olnud. Näitusel oli väljas ligi 60 joonistust sõjajärgsetest aastatest tänapäevani. Näituse koostas EKA joonistamise õppetool, näitust toetasid Eesti Kultuurkapital, Eesti saatkond Pariisis ja Estonian Air.
Kuidas näitus Pariisis vastu võeti?
Aili Vahtrapuu: Näitus…
