-
Loomelaborisse oodatakse avatud mõtlemisega motiveeritud noori, kellele meeldib muusikast mõelda, seda uurida ja ise luua. Labori peamine sihtrühm on muusika- ja huvikoolide vanemate klasside õpilased ning gümnaasiumi- ja keskastme õpilased, eeltingimuseks nooditundmine ja soovitavalt mõne instrumendi mängimine tasemel, mis lubab omaloodud muusikat esitada. Fookuses ei ole pillimänguoskus, vaid loov lähenemine pillile.
Muusikafondi juht Kristo Matson peab loovat mõtlemist oluliseks kogu ühiskonnas: „Loova mõtlemise oskus ja selle arendamine…
-
Astusid ise heliloojate liitu selle sajandi algul, aastal 2000. Kas see mõjutas kuidagi sinu kui noore helilooja arengut ja võimalusi?
Märt-Matis Lill: Eks ta kindlasti mõjutas. Rohkem vahest seda laadi üldiste asjade kaudu nagu Eesti muusika päevad, milleta ma ausalt öeldes oma arengut heliloojana ei kujutaks ettegi. Aga ka see teadmine, et ma olen osa sellisest väärikast seltskonnast, kuhu kuuluvad näiteks Arvo Pärt, Veljo Tormis ja Erkki-Sven…
-
Ja ütleme, Gogol Bordello hingesugulased on kaude ka Legshakeri kutid, aga nende mõjutaja on ikka esmalt iiri folkpunkbänd The Pogues ja nonde poeet-laulik Shane MacGowan, kes, muide, on ka Gogol Bordello üks iidoleid . . . . Neis puudub veel tegelikult see elementaarne kurbus, see lõplik valu ja üksildus, mis kogu mürtsule tolle plahvatusjõu lisab, et see lihtsalt mürtsuks ei jääks, vaid ka verd laiali pritsiks.
Praeguseks umbes 15 aastat…
-
Kui mitu eriilmelist üritust korraldatakse ühel ja samal ajal, siis võib nende vahel tekkida ka omamoodi sünergia. Just seda võiski täheldada läinud laupäeval Hopneri majas Timo Steineri ja Ben Okri muusikalis-kirjanduslikul õhtul „Elu saade” sarjas „Heli ja keel”. See sai teoks koostöös kirjandusfestivaliga „HeadRead” ja Tallinna vanalinna päevadega.
Juhtus aga nii, et vanalinna päevade melu sekkus nagu mingi X-faktor sel õhtul toimuvasse sõna otseses mõttes, kuna samal…
-
Nüüdismuusika määratlusest
Kerikmäe: Diskussioon, mis on süvamuusika, on olnud pikk ja keeruline, aga üldiselt, pidades akadeemilises kontekstis silmas meie kaasaegset süvamuusikat, on vahest suhteliselt arusaadav, mida mõeldakse.
Johannes: Mõnikord loetakse nüüdismuusikaks viimase viie aasta jooksul tehtut, et püsida võimalikult oma aja kontekstis. Aga mulle tundub otstarbekas vaadata veidi laiemalt: Teise maailmasõja järgne periood on Euroopa kultuuriruumis tõesti eristatav ja peamegi vestluses silmas just seda laiemat perioodi.
Ainult ajalisest eristusest…
-
Valdur Mikita arutleb teoses „Lingvistiline mets” kõige muu hulgas selle üle, milles seisneb laulu tõeline vägi: „kui käsi teeb õige liigutuse, saab ka hääl õigele asjale pihta” ning „Laulev või tantsiv inimene on aga üle-meelik – see, kes sooritab asju, mida ühe meele piires teha pole võimalik”. Erakordselt tabavad mõtteavaldused neile, kel eluülesandeks leida endale parim teeots laulmise salapärastes labürintides. (Seda fantaasiat ärgitavat ja mõttestampidest vabastavat…
-
Millised on ooperikunsti võimalused ja väljakutsed; millised on need küsimused, millele iga uus üksikteos sisu ja vormi kaudu vastuse annab? Ideaalis võiks iga ajastut defineerida oma vastus – ehk alaliselt uuenev arusaam žanri otstarbelisest kasutamisest ning läbitunnetatud hoiakutele tuginev loomepraktika, mis keeldub taastootmast eilsete kunstikaanonite abil eilset reaalsust ning aitab loodetavasti seeläbi auditooriumil pääseda ette ära tõlgendatud tegelikkusest. Viimase sajandi jooksul on aga ooperikunst kujutanud enesest…
-
Kevadkuul on tavaks saanud tähistada kontserdiga hooaja lõppemist. Üsna viimaste hulgas pani oma XII hooajale piduliku punkti eesti professionaalseid muusikuid ühendav interpreetide liit. Selle austusväärse ülesande täitsid seekord viiuldaja Kaija Lukas ja pianist Lea Leiten.
Kui Lea Leiteni nimi ei vaja enam lähemat tutvustamist, siis Kaija Lukas on ehk veidi tundmatum suurus. Õppinud viiulit alguses Tekla Tappo juures Rapla muusikakoolis ning hiljem Tiiu Peäske klassis muusikakeskkoolis, jätkas…
-
Usutavasti on nii mõnigi Sirbi lugeja pidanud kuulma umbes sellist „asjatundlikku” arvamust, et milleks üldse see uuem eesti süvamuusika – see on nii keeruline, et nendel kontsertidel niikuinii keegi ei käi. Niisugune „asjatundja” oleks pidanud läinud teisipäeval sattuma Niguliste kirikusse Pärt Uusbergi autorikontserdile „Õhtu ilu”, mis oli publikust sedavõrd tulvil, et ei jätkunud enam isegi lisatoole. Sestap kuulasingi mõlemad kontserdipooled püsti seistes (selle üle ma eriti…
-
Eestis on viimastel aastatel palju räägitud muusikatööstusest, -ettevõtlusest ja -ekspordist. Meil puudub pikaajaline traditsioon: kultuurikorraldajaid on koolitatud pisut üle kümne aasta, Tallinna muusikanädalat on tehtud viis aastat, sama kaua on muusikaekspordi teemaga tegelnud Eesti Muusika Arenduskeskus. Kuidas kujunes see valdkond Suurbritannias?
Roderick Thomson: Agentuurid ehk artistide esindajad alustasid oma tegevust 1950ndatel, enne seda oli impressaariote aeg. Suur murrang tuli seitsmekümnendatel, mil alustas tegevust Briti üks vanemaid agentuure…
