-
Äsja lõppenud „Jazzkaare” eel ja ajal tähistati festivali 25. sünnipäeva – suurejooneliselt, nii nagu Baltimaade suurimaks jazzipeoks tõusnud ja särava pilguga tulevikku vaatav „kevadekuulutaja” seda väärt. Tele- ja raadiokanalites kõlasid kordus- ja uudissaated, ajakirjanduses avaldati ridamisi eeltutvustusi ja artistide intervjuusid, jazz tungis linnaruumi, kohati lausa flash mob’i meenutavate aktsioonidena. Admiraliteedi basseini ääres on tänini üleval vabaõhu-fotonäitus . . . . Festivali avamisel kanti ette Ülo Kriguli „keskkonnateos” „Lend nr…
-
„Vabandust, aga kas me oleme kusagil varem kohtunud?” küsib suitsu kimuv Lars Ulrik Mortensen Engersi lossi esisel kiviklibusel väljakul, mis on täitunud aprillikuises päikesepaistes pauseerivate Euroopa Liidu Barokkorkestri ehk EUBO orkestrilaagrist osavõtjatega. Aasta on 2007.
„Jaa! Klavessiinifestivalil, täpselt aasta tagasi aprillis, Eestis” üllatun maestro fenomenaalse silmamälu üle. Meie naabruses seisvate noorte barokkorkestrantide näod venivad pisukese kadedusega segatud üllatusest pikaks. Mortenseni pärast on Engersisse ju tuldudki, aga…
-
Usutavasti kipuvad nii mõnedki tavakuulajad meie koorimuusikat pidama (kui muidugi paar tippkoori välja arvata) harrastuslauljate nišižanriks. Nende repertuaaripõhimiku moodustavad aga Miina Härma, Konstantin Türnpu jt kooriklassikute enam kui sajanditagused rahvusromantilised lood ja laulud. Mõne maakonna koori puhul võibki pilt selliseks osutuda.
Sellest, et see pole mingil juhul tervikpilt, andis tunnistust juba teist aastat järjest toimunud Eesti uue koorimuusika jüripäeva kontsert, mille korraldas Eesti Kooriühing koostöös Eesti Heliloojate…
-
Kui päikeselisel kevadpäeval üldse miski eestlase siseruumidesse meelitab, siis on see romantismiaegne muusika tunnustatud interpreetide esituses. Vähemasti lubab sellise teesi püstitada Peep Lassmanni ja Tallinna Keelpillikvarteti kontsert Estonia kontserdisaalis.
XIX sajandi mahukast muusikasalvest oli tehtud väga hea valik: ette kanti Robert Schumanni klaverikvartett
Es-duur op. 47 ja Gabriel Fauré I klaverikvartett c-moll op. 15. Esimese interpretatsioonis jäid kõrva tšellist Levi-Daniel Mägila kindlakäelised bassikäigud, mis ladusid kvartetile hea…
-
Kuigi Voelkeri töös poleemika tekstiloome teoreetiliste alustega peaaegu puudub, ei tuleks seda siiski näha töö teadusliku nõrkusena, sest tema meetod iseenesest mingit lisaselgitust ei vaja. Voelkeri töö väärtus ei seisne mitte paradigmaatiliselt uudses lähenemises materjalile, vaid pigem mitmesugustes seostes, mis Tobiast kitsalt eesti rahvusliku ja professionaalse muusikakultuuri raames käsitlevale autorile võinuksid jääda märkamatuks. Voelkeri hea repertuaaritundmine ning mitte-eesti taust võimaldavad tal vaadelda Tobiase muusikat euroopa kultuuri…
-
Eesti muusika päevad (EMP) on palju enamat kui ajaühikusse koondatud kontsertide summa. Pika traditsiooniga festival toimib siinses kontserdielus korrastava jõuna, mis aitab juba kolmkümmend viis aastat suunata muusikaüldsuse ekslema kippuva pilgu nädalaks ühte punkti, nüüdismuusika raskuskeskmesse. Seekord 5. – 11. aprillini toimunud EMP oli viimaste aastate ettevõtmisega võrreldes laiahaardelisem, sest programm sisaldas kolme sümfooniakontserti ja nädala jooksul avanes võimalus kuulda järjestikku Eesti muusikaelu tuumkollektiive (Tallinna Kammerorkester,…
-
Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) palmipuudepüha kontserdipäevale kandis ERR üle Galina Grigorjeva esimese autoriplaadi „In paradisum” esitluskontserdi, kus laulis Eesti Rahvusmeeskoor Mikk Üleoja juhatusel. Ühe helilooja loomingu ja ühe esitaja kava pole kuulajale lihtne muusikaline vaimutoit, see on gurmeepakkumine. Inimene olemise ime ja traagika, kui tsiteerida kavalehte, religioosne süvenemine, õigeusklik rõõm ja palverahu – see kõik mahub Grigorjeva loomingusse. Igavikulised mõtted, altari ees kohtuvad inimese elu ja…
-
Paul Hindemithi lühiooperis „Pikk jõulueine” (baseerub Thornton Wilderi näidendil) käsitletud põhilise ideeringi võtab kokku alapealkirjaks paigutatud Marcus Aureliuse mõttekatkend („Iseendale”, ER 1983, tõlkinud J. Unt). Teema ilmselt inspireeris ka oma auväärset sünnipäeva tähistavat Arne Mikku, kes tõi nüüd selle teose esmakordselt Eestis publiku ette Estonia kammersaalis. Estonia Seltsi liikmeile kingiti 10. aprillil esmaettekanne ja pärast vahepausi film „Estoonlane Arne Mikk”, mis valminud Soome autori Aarno Cronvalli ning…
-
Võrreldes Eduard Tubina esimese ooperiga „Barbara von Tisenhusen”, on sellele järgnenud „Reigi õpetaja” oluliselt kammerlikum ja õhulisem. Ooperit iseloomustab sissepoole pööratud dramatism, mis täielikult avaneb alles tundlikul ja täpsel lavastamisel. Veelgi enam, ooperile kui žanrile ootuspärast „tempot” silmas pidades arenevad sündmused „Reigi õpetajas” kohati liigagi kiiresti, mistõttu selle lavastajat ähvardab kõigele lisaks ka oht midagi tähtsat maha magada ja jätta narratiivi seisukohalt olulised pöördepunktid piisavalt artikuleerimata.
Lavastaja…
-
Ansambli U: raadiosarja VI kontserdil „Elektroonika” olid keskmes elektroornilise muusika klassikud, aga ka Taavi Kerikmäe improvisatsiooniline kompositsioon.
Cage’i 1950ndatel kirjutatud „Radio Music” tõstab tähelepanu keskmesse selle aja ühe olulisema meediumi – raadio. Teos on jutkui objektiivne helieksperiment, mis ei allu esitaja tahtele. Kuna nendel sagedustel, kus tehti Ameerikas ülekanded 1950ndatel, ei kuule tänapäeval palju, oli võimalus ühendada teose kontseptsioon tänapäeva tähtsaima meediumi interneti kasutamisega. U: võttis väga…
