-
Vanemuise sümfooniaorkester Paul Mägi juhatusel lõpetas kontserdihooaja vaheldusrikka ja meeleoluka kavaga pühendusega Vanemuise kauaaegsele peadirigendile Erich Kõlarile tema 90. sünnipäeva puhul.
Kontserdi avas tšehhi muusika klassiku Antonín Dvořáki rahvuslik-romantiline VIII sümfoonia G-duur op. 88. See sümfoonia jääb tihti märkamatuks Dvořáki kuulsaima, IX sümfoonia („Uuest maailmast”) kõrval, kus helilooja kasutas mõjuvalt indiaanlaste ja USA mustanahaliste muusikafolkloori intonatsioone. Aga ka VIII sümfoonia kannab endas erilisust: siin on inspiratsiooniallikaks …
-
Film algab käesoleva aasta veebruariga, kui Pärnus Endla teatris anti üle tänavused riigipreemiad – kultuuri vallas sai elutööauhinna Ester Mägi. Tore, et mõte temast film teha sai alguse varem ja põhiosa on filmitud 2013–2014, kevadest kevadeni. Filmi on põimitud palju perekonnafotosid ning ka kaks lõiku varasematest filmidest, nii et triibulises rahvarõivaseelikus praegusele Ester Mägile vabariigi aastapäeval Pärnus järgnevad kohe lapse- ja neiupõlvepildid ja pikk lõik filmist,…
-
Muusikaõpilasel on põnev elu, sest esituskunsti õppimine eeldab esinemisi: kontserte, võistlusi-konkursse ja festivale. Korraldatakse nii regionaalseid, üleriigilisi kui ka rahvusvahelisi võistlusi, näiteks gümnaasiumiealiste iga-aastane nn kolme kooli konkurss, kus osalevad Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli, Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli ning Tallinna muusikakeskkooli instrumentalistid. Keelpillimängijate konkursse teeb Eesti Keelpilliõpetajate Ühing. Märtsikuus oli Eesti Muusikakoolide Liidu üleriigiline noorte instrumentalistide konkurss akordioni-, kandle-, keelpilli-, kitarri- ja löökpillimängijatele. Edukaks…
-
Lavale astusid itaalia laulupedagoogi Paolo De Napoli õpilased – eestlastest sopranid Maria Listra ja Hanna-Liina Võsa, poiss-sopranist kaunihääleliseks tenoriks kujunenud Heldur Harry Põlda jpt –, aga seltskond oli sõna otseses mõttes üleilmne. Andekaid noori soliste oli kohale sõitnud nii Vilniusest, Prahast, Belgradist, Zagrebist, Firenzest kui Tōkyōst, sekka päris algajaid ja neid, kes juba ooperiteatrites töötavad.
„Kui see metsosopran raekotta laulma läheb, siis lendavad seal aknaklaasid eest ära,”…
-
Mul on olnud juhust jälgida pianisti arengut ajast, mil ta alustas aastal 2000 klaveriõpinguid Narva muusikakoolis õpetaja Tatjana Gontšarova klassis. Võis märgata, et poisi taltsutamine pole õpetajale just kerge. Sellele vaatamata äratas poiss oma esinemistega pidevalt tähelepanu mitmesugustel ülevaatustel ja võistlustel. Neist võib esile tõsta Chopini konkursil Narvas saadud III preemia 2006. ja 2008. ning II koha 2012. aastal, aga ka esikoha rahvusvahelisel konkursil „Noor muusik”…
-
Muusiku pikaajalise ettevalmistuse käigus kulub palju aega professionaalsete pillimänguoskuste omandamisele. Kammermuusika on siin üks atraktiivsemaid valdkondi. Koosmusitseerimine annab tudengitele võimaluse oskusi rakendada ja vastastikku üksteiselt õppida. Sealjuures on tähtis ka suhtlemine ja mitte ainult muusikalisel, vaid ka tudengite sõpruse tasandil. Ka õppejõududele ei ole festivalideks valmistumine rutiinne töö, vaid üha uued kohtumised kolleegidega, kelle ühine pedagoogiline kreedo tugineb valdavalt Moskvas ja Peterburis omandatud ansamblimängu mõistmisele.
Rutiinseks…
-
Nähtuse eelajalugu algab XIX sajandi viimasest veerandist. Just siis ilmusid esimesed fonograafisilindrid ja grammofoniplaadid ning töötati välja magnetlindi eelkäija, magnettraat. Magnetlint loodi enne Esimest maailmasõda Saksamaal, kuid enamikku helistuudiotesse jõudis see alles 1950ndatel. Idee kasutada fonogrammi kui sellist muusikalise väljendusvahendina oli samuti õhus juba 1920ndate lõpus, kuid tegudeni jõuti alles 1940ndatel. Millal siis valmis esimene lindimuusika teos? Muusika-ajaloolase Thom Holmesi sõnul on selleks aastaarvuks 1944 –…
-
Dirigent Olari Elts oli põiminud 5. mail Estonia kontserdisaali lavalt kostvasse kavasse ühtseks tervikuks kahe omaaegse imelapse Mozarti ja Richard Straussi loomingu. Viimase vaimustus Mozartist kui loojast oli teda saatnud muuseas juba lapseeast. Sel kontserdil kõlanud balletimuusika Mozarti ooperist „Idomeneo” ning Idomeneo ja Arbacese retsitatiiv ning Idomeneo aaria „Jumal! Sa karistad mind karmi käega!” (kõik R. Straussi uusredaktsioonis) toodi kuulajani äärmise nõtkuse, kerguse ja elegantsiga. Huumoriga…
-
Kontserdi avalooks mängiti Stravinski süiti balletist „Pulcinella”, mille aluseks on itaalia helilooja Giovanni Battista Pergolesi (1710–1736). Helilooja varasematest, muusikaajaloos märgilise tähtsusega ballettidest nagu „Püha kevad” ja „Petruška” eristab „Pulcinellat” kindlasti esituskoosseis: suure orkestri asemel puhkpillidega kammerkoosseis, kus omakorda on keelpillirühmades esile tõstetud eraldi kvintett. Sellest johtuvalt esitab muusika üksikutele esitajale kõrgendatud nõudmisi. Eriti sümpaatse mulje jätsid puhkpillide täpsed soolod ja nende omavaheline ansamblimäng. Kohati läks aga…
-
Olli Mustonen (sünd 1967) on muidugi ainulaadne fenomen – mitte ainult Soome, vaid ka tänapäeva muusikamaailmas laiemalt. Nooruses Einojuhani Rautavaara juures heliloomingut ja Ralf Gothóni juures klaverit õppinud (dirigendina on ta iseõppija) Olli Mustoneni muusikaliste koostööpartnerite nimistu on päris aukartustäratav. Ta on esinenud pianistina näiteks Kurt Masuri, Kent Nagano, Daniel Barenboimi, Nikolaus Harnoncourt’i, Valeri Gergijevi, Paavo Järvi jpt dirigentide juhatusel ning soleerinud isegi Berliini Filharmoonikute ees.…
