-
Konverentsi kavas olid ettekanded, õpitoad ja kontserdid. Ettekannete osa oli mitmekesine, käsitleti olulisemate helisünteesi programmide uuendusi (nt Pure Data grupitöö võimalusi võrgus, murrangulisi uuendusi peatselt välja tulevas Csound 6-s, uuenenud SuperCollideri multiplatvormilist kasutajaliidest), demonstreeriti, kuidas on erinevat tarkvara ja helisünteesipõhimõtteid kasutatud muusika loomisel ning ka analüüsimisel, tutvustati uusi pillidega seotud vahendeid (nt elastsussensori kasutamist saksofoni lestal, programmeeritavat LV2-plugin’idel põhinevat riistvaralist kitarri efektiplokki MOD). Põnev oli konverentsi…
-
Üksteist aastat pärast Cantorese esikplaati „Muusikat ajastute piirimailt”, millel kõlab peamiselt XVII sajandi esimese poole muusika, on neil tänavu valminud uus helisalvestis. Ka siin kombatakse tegelikult jällegi kahe ajastu, baroki ja klassitsismi piire. See on aeg, mil „baroki ideed enam ei toitnud ja klassitsismiajastu muusikalised suurkujud ei olnud veel iseseisvat loometeed õieti alustanud”. Plaadil pealkirjaga „Muusika põhjalast” interpreteerivad üleminekuaja muusikat Reet Sukk, Reinut Tepp ja Egmont…
-
Mustpeade maja üldse ja selle Valge saal eraldi on visuaalselt ja meeleolult ideaalne paik Haydni muusika esitamiseks. Akustiliselt see nii hea ei ole, kuid meie akustikaguru Linda Madalik juba tegeleb majaga. Risto Joost, sügisest TKO peadirigent, paigutas orkestri nn Viini istumisega nii, et kontrabassid jäid saali teravnurka, ja juba see parandas tunduvalt partituuride läbipaistvust ja kõlaliselt võis esitatavaga rahule jääda. Esimene sümfoonia on esimene ja juba…
-
Kuigi žürii tundis korraldajate survet, et kõrgelt tuleks hinnata Suurt teatrit ja Maria teatrit, ei märgitud auhinnaga näiteks ühtki Maria teatri ooperilavastust, küll aga sealseid lauljaid nagu suurepärane bass Ildar Abrazakov. Päris hämmingus oli maestro, kui läks üle hulga aja Suurde teatrisse, kus oli kavas „Ruslan ja Ludmilla” – Puškini muinasjutt, aga üle afiši jooksis suur plagu kirjaga „alla 16aastastele keelatud” . . . . Positiivset huvi äratas Eri…
-
Püstitame Rotermanni kvartalisse telgist kontserdisaali ning festivali perioodiks kujuneb selle ümber idamaine turg, kus aeg-ajalt teevad oma koomuskeid ka Usbekimaalt pärit tsirkuseartistid ja ei puudu maapinnast 15 meetri kõrgusel trikke tegev viieaastane köieltantsija. Veidi varjulisemasse kohta kogunevad need, kes soovivad osa saada vadžratantsust ja muudest budistlikest riitustest. On vist juba pikematagi selge, miks tänavune muusikapidu kannab alapealkirja „Pühamu basaaril”.
Profid ja sufid ja punase raamatu tegelased
Ajavahemikus 29.…
-
Eelmisel aastal sai Mari Poll Londoni muusikakolledžis magistrikraadi (prof Radu Blidar), tänavu lõpetab samas õpingud artistidiplomi programmis („Artist Diploma”). Minul avanes võimalus temaga rääkida Skype’i vahendusel 16. mail, päev pärast auhinnatseremooniat ning päev enne 17. mail Norfolk House Music Roomis toimunud kontserti, kus Mari Polli saatis klaveril Jennifer Hughes.
Palju õnne! Tagore kuldmedal on väga suur tunnustus. Kuidas selle saajaid valitakse?
MARI POLL: Medalisaajad valib kuningliku…
-
Kõnelesime kooriliikumisest ja kultuurist üldse. Jutt hakkas hargnema küsimusest, kui lai on meie koorimuusika kandepind. Kas rahvuskultuuri mõiste hõlmab ka täiesti pretensioonitut taidlust, kus lauljatel ega dirigendilgi ei näi olevat mingeid muusikalisi ambitsioone? Kust läheb piir või kas üldse ongi niisugust piiri, millest alates lauluklubi siiski ei mahu rahvuskultuuri mõistesse?
Elo Üleoja: Mina seaksin piiri nii: kõik, kes pürivad laulupeole, kuuluvad rahvuskultuuri. On ka koore, kus…
-
Eestlased käisid Bremenis neljandat korda. Pianist Kristjan Randalu esines Baden-Württenbergi jazzansambli koosseisus, esmakordselt väisas messi Taanis elav saksofonist Maria Faust, kes tutvustas oma plaadifirmat Barefoot Records. Jazziliitu esindasid Jaak Sooäär, Tanel Ruben ja uustulnukana kontrabassist Peedu Kass. Nimelt on jazziliidul tore tava võtta igal aastal kaasa üks noor muusik ja aktiivne jazziliidu liige, et anda talle uusi kogemusi ja võimalusi kontakte luua. Et jazzivallas sünnib koostöö…
-
Maurice Raveli (1875–1938) lavateostest on meie mõlema ooperiteatri laval mängitud kelmikat ooperit „Hispaania tund” (Estonias 1964. a, lav Udo Väljaots, dir Vallo Järvi; Vanemuises 1998. a, lav John Wesley Hill, dir Lauri Sirp) ning värvikas-sensuaalset balletti „Daphnis ja Chloë” (1966, 1972,1996, Mai Murdmaa koreograafia).
Olnud küll kompositsioonis Fauré õpilane, on Raveli helikeeles võluvalt põimunud prantslaste esprit-vaimulaad, milles tugev annus maalikunstist tuntud ekspressionismi, ning hispaania tulisus ja kontraste…
-
Mono-ooperi õnnestumise võti on kahtlemata peaosalise valik. See, et teos elavana kuulajaid kõnetas, oli puhtalt Helen Lokuta briljantse laulutehnika ning heade näitlejavõimete teene. Ka lavastaja Neeme Kuningas on kavalehel ennetavalt märkinud: peaosalise loojanatuuri omadused ja oskused on lavastuse loomise põhjuseks. Tulemuse üle saab vaid suurt rõõmu ja uhkust tunda. Lauljatar lõi usutava lavakuju eeskätt oma hääle ja musikaalsuse abil. Kuigi, teades Lokuta näitlejavõimeid, jääb kiusama mõttevälgatus:…
