-
Keelpillimängija elus on õpetaja kõrval tähtis kaaslane ka kontsertmeister, kes aitab kujuneda noorel muusikul interpreediks. Suurepärase partnerluse eest tänas žürii kolme pianisti: Signe Hiisi, Lea Leitenit ja Reinut Teppi.
Traditsiooniliselt on Tartu konkurss-festivali parimatele auhinnaks võimalus esineda lõppkontserdil, mis seekord anti 14. aprillil Tartu ülikooli aulas, sellele lisanduvad koostöös Pille Lille Muusikute Fondiga 2013. aasta sügishooajal laureaatide kontserdid.
Konkurss-festivali korraldaja Eesti Keelpilliõpetajate Ühing on väga rõõmus koostöö eest…
-
Saksamaa noorte „superstaaride” iseseisev muusikutee on kümne aasta jooksul kulgenud peaaegu identselt: debüütsingel edetabeli esikolmikus, debüütalbum edetabeli neljandas kümnes, uppumissurm B-prominentide häguses supis. Iseseisvaks edukaks karjääriks on substantsi kõvasti vajaka jäänud. Kui poleks ka olnud „Klassikatähti”, oleksid finalistid Marcel Johannes Kits, Heigo Rosin ja Marten Altrov ikkagi need, kes nad on – edukad noored muusikud. Tõestuseks noppeid kolmiku värskemate saavutuste hulgast: Altrovi esikoht rahvusvahelisel klarnetistide konkursil…
-
Poolas tuldi välja uue algatusega muusikamaastikul: 13. – 15. IV viidi Varssavis läbi esmakordne rahvusvaheline muusikaõpetajate konkurss (International Master Competition for Music Teachers). Omalaadselt võistumängimiselt naasis esikohaga EMTA emeriitdotsent Ada Kuuseoks.
Konkursi peakorraldaja Taga-Karpaatia kultuuri edendamise fond (Podkarpacka Fundacja Rozwoju Kultury) lähtus seisukohast, et hea õpetaja on aktiivne pedagoog, kes ka ise mängib pilli. Siiski ei saa enamik õpetajaid pedagoogiametis jätkata täisverelist karjääri kontsertmuusikuna ja just neid…
-
Täna õhtul alustab Tallinna Filharmoonia Mustpeade majas uut kammerkontsertide sarja „Portree”, kus interpreetidele on laval toeks muusikateadlane. Mida ootate loengkontserdi formaadi kontserdisaali toomisest?
Heili Vaus-Tamm, Tallinna Filharmoonia produtsent: See on sari neile, keda huvitavad tagamaad. Helilooja on tundlik natuur ja tema looming on suuresti mõjutatud sellest, mis ta ümber toimub. Isegi kui ta selle eest põgeneb ja hoopis muud muusikat kirjutab. Mulle on nende seoste nägemine…
-
Eelmise sajandi keskelt on Volkonski looming olnud viljakas ja otsingurikas. See ei puuduta sedavõrd helikeelemuutusi, kuivõrd muusikavormi – iseloomulikus avangardses, dodekafoonilises või teiselt poolt neoklassikalises tonaalses käsituses. Paljud ta teosed on ranged või töödeldud tsüklilised süidivormid, mis teeb nende kuulamise ja ilmselt ka tõlgendamise interpreedile lähedaseks. Pean teda mõõdukaks avangardistiks just seetõttu. Radikaalsed avangardistlikud helikeelemuutused olid vene muusikas juba toimunud Prokofjevi ja Šostakovitši loomingus (tänan siinkohal…
-
Ehkki intellektuaalne ja intuitiivne lähenemine on muusika loomisel lahutamatult seotud ja mingis mõttes oleks meelevaldne neid eristada, sundis kõnealuse kontserdi kuulamine siiski mõtisklema ka neis kategooriates. Küsimus on ilmselt tunnetusliku alge usaldamise määras. Kindlasti aga ka selles, millise teadvuskihiga looja parasjagu töötab. Toivo Tulevi kauni poeetilise joone ja tunnetusega „Why?”, loodud Inayat Khani tekstile, paneb kuulama muusikasse valatud hingepihtimusliku õrnvaluliku tundlikkuse piiride kompamise julgusega. Ei saa…
-
Taas väiksema koosseisuga esitati šoti katoliikliku helilooja James Macmillani (s 1959) lühimotett „. . . . here in hiding” („Pühendunult kummardan Sind”) Aquino Thomase tekstile. Jõuliselt dissoneeriva algusega teos osutus ka tehniliselt parajaks pähkliks: rohked kromatismid ja ornamendid kontrasteerusid gregooriuse laulul põhineva helimaterjaliga. Lausa eksalteeritud musikaalsusega paiskas retsitatiivseid soololõike õhku kontratenor Ka Bo Chan.
Kontserdile pealkirja andnud Mart Siimeri „Between Reality” (eesti keelde tõlgitud kui „Varjud, silmad ja tõde”) valmis…
-
Mozarti Kontserdis flöödile ja harfile soleerisid Mihkel Peäske ja Cornelia Lootsmann. Kuna harf on liialt õrna kõlaga, et solistina vabalt välja kosta, võttis Neeme Järvi hoopis teise hoiaku ja pehmema kõla kui Haydnis. See on muusikaliselt hästi armas lugu, oma erilise koosseisuga justkui kuskilt imelisest võlumaailmast. Peäske kaunilt välja joonistatud meloodiakaared kümblesid harfi pehmetes arpedžovoogudes. Kogu see kõlailu hakkas aga Tartus üsna ruttu uinutama, mida Tallinna…
-
Olen aastakümneid pühendunud meie muusikapärandi kõige olulisematele esindajatele nagu Tobias, Saar, Artur Kapp, Eller, Oja ja muidugi Tubin, kuid see on olnud järjest raskem. Vahendeid ei jätku, väljaandeile tuleb enamasti omast taskust peale maksta. Milline riiklik institutsioon või organisatsioon peaks sellega tegelema? Kultuuriminister Rein Lang on leidnud, et seda peaksid tegema muusikaseltsid ja -ühingud, tuues positiivse näitena esile Tubina ühingu. Kuid muusikute sissetulekud ja ka aeg…
-
Kahjuks peame kuulma, et paljudel lastevanematel puudub võimalus tasuda lapse õppimise eest muusikakoolis (vaatamata valdade omavalitsuste kõikuvale abile). Me pole nii rikkad, et võimaldada kõigile andekatele soovijatele muusikaharidust! Kas õppima pääsevad siis ainult rikaste lapsed? Mis on üldse rikkus? Kas tõesti ainult raha? Kui oleks rohkem neid, kes on teadvustanud enesele selle rikkuse, mida annab meile kunst, kirjandus, muusika! Võiksime kätt südamele pannes kuulutada kõik need…
