-
Ka tänavu ühendati festival ECMTA aastakonverentsiga, mis toimus Küprose Euroopa ülikoolis Nikosias 12. – 14. aprillini. Rahvusvahelisel üritusel osalesid EMTA õppejõud Matti Reimann, Marje Lohuaru, Nata-Ly Sakkos ja Piret Väinmaa ning trio koosseisus Kaia Voitka (viiul), Grete Jädal (klaver) ja Johannes Välja (tšello, TMKK). Festivalil esinesid ka Läti, Leedu, Poola ja Küprose tudengiansamblid. Anti hulgaliselt kammermuusika meistrikursusi, mida viisid läbi tunnustatud kammermuusika pedagoogid Euroopast ning Venemaalt,…
-
Eestis korraldas muusika- ja teatriakadeemia koostöös Ida-Tallinna keskhaiglaga interdistsiplinaarse koolituspäeva „Häälekasutus igapäevaelust ooperilavani”, mille eesmärk oli nii esinejate kui koolituspäevast osavõtjatena kokku tuua hääleteema eri tahkudega seotud inimesi. Päev algas hommikuste töötubadega keskhaiglas, kus huvilised said uurida spetsialistide juhendamisel larüngoskoopilise kaameraga oma häälepaelte tööd, tutvuda hääle akustiliste omadustega, konsulteerida logopeedide ja haigla hääleseadjaga. Pärastlõunal jätkus tegevus EMTAs, kus kõrva-nina-kurguarst Kristel Kalling rääkis meditsiinilistest hääleprobleemidest, logopeed Merike…
-
Konverentsilt saadi hulk muljeid ja mõtteainet, mis ajendasid muusikateadlaste tegevust ka veidi laiapõhjalisemalt mõtestama. Mõni päev pärast Tartus käiku kogunesidki vestlusringi Anu Veenre, Anu Kõlar, Maarja Kindel ja Allan Vurma.
Möödunud Tartu päeva ettekannete teemaring oli lai, ulatudes Eesti muusikaajaloo lünkade täitmisest kuni „müüdimurdmiseni” muusikapsühholoogias. Tegu on teemadega, mis võiksid pakkuda huvi paljudele kultuurihuvilistele. Ometi näib, et muusikateadlaste n-ö tsunftist, kus isekeskis ollakse üksteise uurimustega hästi kursis,…
-
Mitmekülgse kogu loomise eesmärgil on komplekteeritud kõiki muusika valdkondi ja aastatega on kujundatud omanäoline, suuruse ja sisu poolest arvestatav kogu, mis on kasutajate seas leidnud tunnustust eriti tänu rahva- ja vanamuusika valikule, kuid mitte ainult. 1997. aastal vastu võetud sundeksemplari seaduse alusel hakkas raamatukogu saama ka ühte eksemplari kõigist Eestis toodetud heli- ja videosalvestistest. Püütakse koguda ka mujal avaldatud eesti autorite ja interpreetide töid.
TÜ muusikateooria lektori…
-
Et oleme eestlastena eneste laitmatud mahategijad ja alalised süüdlaste otsijad, sellest andis tunnistust ka tänavune festival, kui dirigentide seas levis kulutulena arvamus kohustuliku repertuaari sobimatusest. Meenutuseks: festivalil osales 23 koori kuuest riigist viies liigikategoorias (sega-, kammer-, nais-, noorte-, lastekoorid) ja ühes stiilikategoorias (kaasaegne muusika), kusjuures avamata jäid meeskooride ja vanamuusika kategooria. Paljude meelest seisis kooride vähese osalemishuvi taga tänavune keskmisest keerulisemate kohustuslike lugude valik. Taas meenutuseks:…
-
Nimetus „industriaalmuusika” on iseenesest vastuoluline, sest tihtilugu kasutati lisaks helimeediumile visuaalseid ja tegevuskunsti väljendusvahendeid. Traditsiooniliste muusikaliste vormide ja pillimänguoskuse asemel panustati uutele tehnoloogilistele võimalustele ning „ise tehtud, hästi tehtud” pungi-vaimsusele (DIY). Sarnaselt punk rock’ile oli tegu omamoodi rünnakuga muusika kui kultuurilise institutsiooni vastu, n-ö anti-muusika või . . . . „diletantide avangardiga”. Ühisjoonteks võib pidada mürarikast helipilti, rütmikesksust ja motiivikordusi. Kuid leidus ka märkimisväärseid erinevusi. „Kolme duuri lugude” mängimise…
-
Kristiina Poska võitis eelmisel reedel Berliinis lõppenud konkursil Saksa dirigendipreemia (Deutscher Dirigentenpreis), mis on Euroopa üks kaalukamaid ja suuremaid noorte dirigentide auhindu (15 000 eurot). Konkurssi korraldatakse aastast 1995, mil parimaks tunnistati prantslane Marc Piollet. Omamoodi üllatuslikult on üheksa võitja hulgas veel teinegi Eesti dirigent: 2006. aastal saavutas sama tulemuse samuti Saksamaal õppinud ja töötav Mihkel Kütson.
Esimest hooaega Berliini Komische Oper’i koosseisulise dirigendina töötav Poska juhatas…
-
„Aga” on siin selles, et pärast viit aastat koosmängu Charles Lloydiga läheb vahepeal tähtpianistiks kerkinud Jason Moran pärast seda tuuri oma teed ja talle võrdväärse asendaja leidmine on keeruline. Just Morani väga mitmekülgne ja mängutehniliselt sädelev klaverimäng nii soleerijana kui ansamblimängijana oli Tallinna kontserdi sära väga oluline täiendaja.
Kontserdieelses lühiintervjuus Klassikaraadiole selgitas Lloyd, et ta püüab oma muusikaga hõlmata tõde. See olevat vabaduse ja imestamise muusika. Maailmas…
-
Eesti muusikud Austraalias
Aasta algus tõi Austraaliasse mitmeid Eesti muusikuid ja ka muusikat. Sel kuul peeti Sydneys Pärdi päevad, mida siitpoolt sisustasid Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tõnu Kaljuste Sydney SO ning Sydney noorteorkestri kaastegevusel. Heliloojate sarjas („The Composers”) anti peakava „Arvo Pärt. A Sacred Journey” 7. IV Sydney ooperimaja kontserdisaalis: „ Magnificat”, „ Spiegel im Spiegel” (Helene Rathbone, Tamara Anna Cislowska), „7 Magnificat Antiphons”, „ Tabula rasa”…
-
Triaadi grand prix’ (IS Musicu 500eurone kinkekaart) võitis jazzmuusika tudeng Taavi Toomsalu, kelle sooloesitus saksofonil (Brad Mehldau’ „Don’t be sad”) paistis silma tehnilise kindlusega ning pärimusmuusikaseade („Rumala isa peatükk” Vigala kihelkonnast) oli igati stiilne ja maitsekas. Omaloomingulises palas „Nähtumus” paelus laulja (Kristjan Ilumäe) ja saksofoni (T. Toomsalu) kõnekas duett. Parima omaloomingu preemia (tänavuse Viljandi pärimusmuusika festivali kaks passi) sai jazziüliõpilane Maria Gertsjak lauluga „Hetk, kus olin”.…
