-
Plaadikavast äratavad suuremat tähelepanu Evald Vainu palad, sest taasesitused ja -plaadistused saavad meie varasemale muusikale osaks paraku üsna harva. Seepärast uurimegi ettevõtmise kunstiliselt juhilt Maano Männilt, kuidas plaadi idee sündis. Kuuldavasti avastasid Vainu muusika „juhuslikult”?
MAANO MÄNNI: Kuulasin aasta alguses raadiost saadet „Jossif Šagal 90” mitmekülgsest viiuldajast, kes oli „kodus” nii klassikalises kui ka kergemas žanris. Saates kõlas akadeemilise viiulimuusika kõrval midagi mulle täiesti uut. Selleks „uueks” oli…
-
Koos filharmoonia kammerkoori ja solistidega ette kantud „Kroonimismissa” tuli arvatavasti esiettekandele 1779. aasta aprillis lihavõtteteenistusel Salzburgi toomkirikus. Pärast Mozarti surma kasutati suurejoonelist teost keisrite ja kuningate kroonimise auks peetud jumalateenistustel, mis ongi missale andnud sellise hüüdnime.
Üldmulje missast oli vägagi ülev, isegi furoorikas. Koori-orkestri volüümikatele tutti’dele vastandusid meeldivad solistide kooslused. Eriti tahan ära märkida Kaia Urbi esituses Agnus Dei’d, mis oli lihtsalt vaimustav. Soprani ettekannet iseloomustas kaunis…
-
Kontserdikava andis võimaluse lähemalt tutvuda Grigorjeva teostega sooloinstrumentidele. Olin siiani enamasti kuulnud tema paljuhäälseid teoseid ja sestap üllatusin, kui peen on tema kõlataju ka nappide vahendite puhul. Näiteks Allar Kaasiku üldiselt meisterlikult esitatud tšelloteoses „Recitativo accompagnato” (2003) oli Grigorjeva kasutanud rikast paletti mänguvõtteid ja tämbreid. Eriti huvitav oli poognajõhvidega summutatud vasaku käe pizzicato. Flötist Monika Mattieseni ja löökpillimängija Brita Reinmanni hingestatult esitatud „Justkui eimiski” („Quasi niente”,…
-
Kõigepealt rõõmustati sünnipäevakülalisi Mozarti 3. viiulikontserdi väga põneva esitusega. Soleeris orkestrile ja Eesti publikule juba tuttav Sergei Dogadin, kes esimest korda mängis sama orkestriga 1999. aastal Mendelssohni viiulikontserti, olles siis vaid üheteistkümneaastane. Dogadini Mozart oli fantastiline kuulamiskogemus. Olgem ausad, Mozarti 3. viiulikontserti noore solisti esituses kuulama minnes väga suuri üllatusi ei oota. Pigem on sel puhul tavaliselt imetluse all solisti värske muusikatunnetus ja temperament. Dogadinil värskusest…
-
Eesti muusikakoolide liidu juhatuse esimees Urvi Haasma tõi ettekandes välja vägagi murettegeva numbri: muusikakoolides töötavate õpetajate vanuselise koosseisu tõttu oleks uusi õpetajaid vaja algastme muusikakoolides kõikide erialade peale kokku üle tuhande. Muidugi võib eeldada, et suurem osa pedagooge jääb mõneks ajaks tööle ka väljateenitud pensionipõlve saabudes, kuid probleemi see ei lahenda. Mõnel erialal jääb valupunktiks ka pedagoogide endi kesine professionaalne ettevalmistus, mis jätab negatiivse jälje töösse…
-
Samal küljel ütleb Margus Pärtlas, et vajame head muusikaõpetajat, sellist, kes ise pilli valdab, oma ametit armastab, õpilast inspireerib, on laia silmaringiga ja oma erialaga kursis. Just niisuguste suurepäraste inimeste esiletõstmiseks on kultuurkapitali helikunsti sihtkapital algatanud pedagoogistipendiumi programmi, mille eesmärk on tunnustada muusikaõpetust. Esimesed stipendiumid anti üle 7. detsembril Põhjamaade Sümfooniaorkestri noore kuulaja programmis „Minu orkester” toimunud sünnipäevakontserdil saalitäie koolilaste ja -noorte ees. Helikunsti sihtkapitali nõukogu…
-
Pidustuste avakontserdi andis Pärnu Linnaorkester koos Rahvusmeeskoori ja soprani Tatjana Petšnikovaga Moskva Novaja Operast. Dirigendina oli välja kuulutatud sama Novaja Opera ja veel paljude orkestrite dirigent Feliks Korobov. Kui midagi on nii kõige-kõige nagu Pärnu kontserdimaja sünnipäev, siis peab kindlasti ka midagi kõige ootamatumat juhtuma. Kontserdipäeva hommikul murdis dirigent Korobov õnnetult jalaluu, PLO peadirigent Jüri Alperten juhatas samal ajal Estonia teatris päevast etendust. Pärast etendust pandi…
-
Lauljale ebamugavaist kromatismidest, kiiret reageerimist nõudvaist registrivahetustest, dünaamilistest äärmustest kubisev tsükkel pole hõlpsalt omandatavate killast. Pikad monotoonsed liinid võivad järsult kõrgustesse hüpata ja sama äkki kukkuda lõpututesse sügavustesse. Kai Kallastu mahlakas, varjundirikas hääl vaimustas eriti ilusate piano’dega kogu ulatuses ning suurepäraselt viimistletud, kuid spontaanse ja puhta kõlaga kõrgete nootidega. Pärnus resideeruv Kallastu on tuntuks saanud ka Eesti heliloojate teoste esmaesitajana; innovaatilisem muusika näib tema lauljanatuuriga hästi…
-
Romantiline vaim hõljus meist kaugemale Dmitri Šostakovitši V sümfoonias d-moll op. 47. 1. osa Moderato kurjakuulutav algus laskis oodata süngeid ja tähendusrikkaid kujundeid. Dirigendi teostuses avanes küpse inimese mõtestatud areng, dramatism ja traagika. Lüürilisemates kõrvalepõigetes kõlas aimatavalt Šostakovitši südame hääl. Orkestri mõned haraliolekud ohustasid mingil määral sisemist pinget, kuid ei lagundanud tervikut. Mis sellest, et ootasin pingelistes haripunktides (näiteks pärast klaveri teemat) jõhkramat sissetulekut. Sain seejuures…
-
Eesti heliloojate festival pakub täna, 7. XII kell 19 Tartu Jaani kirikus kuulata Galina Grigorjeva autoriõhtu, kavas „Elu öö” („Nox vitae”) meeskoorile, „Quasi niente” flöödile ja löökpillidele, „Lament” altflöödile, „Palve” („Molitva”) tšellole ja orelile ning soolosonaat „Recitativo accompagnato” tšellole. Esinevad RAM Mikk Üleoja juhatusel ning solistid Allar Kaasik, Ulla Krigul, Monika Mattiesen ja Brita Reinmann. Sirp küsib Eesti heliloojate festivali kunstiliselt juhilt Monika Mattiesenilt, millega äsja…
