-
Saksakeelsetest entsüklopeediatest peetakse kõige usaldusväärsemaks väljaannet „Pipers Enzyklopädie des Musiktheaters. Oper. Operette. Musical. Ballett” (1986), mis sobib nii muusikateadlastele kui ka lihtsalt muusikateatri-huvilisele. Ehkki ilmumisaasta on ühe põlvkonna kaugusel, peetakse seda senini kõige põhjalikumaks muusikateatri entsüklopeediliseks käsitluseks. See koosneb kuuest köitest ning sisaldab heliloojate ja teoste kohta detailset teavet (sh saamislugu, süžee, koosseis, muusika ja stiil, vastuvõtt, olulisemad esitajad, lavastamistraditsioon). Entsüklopeedia vastutav toimetaja oli eelmise sajandi…
-
John Kanderi muusikali „Cabaret” vaadates tekkis vastandlikke mõtteid ja küsimusi rohkem kui „Kuuvalguse” puhul. Vähemalt minu põlvkonnale on „Kabaree” koos filmiversiooniga nii tuttav, et mõnigi muusikanumber on peaaegu et peas ja eredad rolliesitajad vilksavad silme ette iga kerge vihje peale. Kas või näiteks Liza Minnelli filmiversioonis ja Helgi Sallo Estonia lavastuses. Kogenud vaataja lootused on siiski iga uue lavastusega seotud uute ootusega: kas on midagi teisiti…
-
On kahju, et Estonia variandis on tehtud muusikalisi kärpeid, mis kahandavad nii mõndagi olulist loo arengus. Näiteks on välja jäänud I vaatuses sisuliselt võtmeiseloomuga kvartett, kus Mefisto hullutab Marthet (sellest persoonist on üldse loobutud) ja teeb temast sisuliselt Margarete kupeldaja. Sellega, et nooruk Siébeli siirast armastusest on tehtud mefistolik klounaad, võib ju leppida. Eriti, kui seda klounaadi koduoreli mängimise imiteerimisega nii lõpmata hea naljasoolikaga sooritatakse, nagu…
-
Mõlemal nähtud etendusel valitses lava Ain Angeri Mefisto. Just tema, mitte Faust, jäi kandma lavastuse filosoofilist igavikulist mõõdet, olles mõistetud omal kombel lunastama inimeste jätkuvaid halbu valikuid, mis toovad neile lõpuks piinu ja kannatusi. Angeri lavamõju algab juba tema hästi treenitud füüsisest ning pingevabast ja õilsast kehahoiust. Tema hääl kõlab säravalt ja voolavalt, seda nii madalas kui kõrges registris. Suurepärasest kandvusest hoolimata ei taju me, et…
-
Miks korraldab Klassikaraadio muusikafestivali „Raadioklassika” („Radio Classics”) ja kellele on see mõeldud?
Marge-Ly Rookäär: See muusikafestival on ERRi Klassikaraadio ja Läti Raadio Klasika koostöö. Me mõlemad soovime kaasata rohkem noori kuulajaid. Toimub muusikakoolide festival – kaks kontserti, kus esinevad alles muusikat õppivad andekad noored. Kogu projekt ei piirdu kontsertidega, vaid on aastaringne, hõlmates muusikasündmuste reportaaže ja muusikauudiste portaali. Põhiline idee on õpilasmuusikute kaudu tutvustada Eesti ja Läti…
-
Vaid mõni päev hiljem, läinud kolmapäeval, astus „Jazzkaare” kutsel Estonia kontserdisaali lavale Badi Assad, nimekas lauljatar ja kitarrist Brasiiliast, kes on pälvinud kakskümmend aastat kestnud karjääri vältel rohket tunnustust nii osava kitarrimängu kui ka vaid talle iseloomuliku esinemislaadi eest. Kontserdi kavas olid omaloomingulised laulud ja laenulood Björki, Tori Amose ja ansambli Eurythmics repertuaarist, samuti filmi „Amelie” kuulsa tunnusvalsi tõlgendus.
Kava parim osa oli see, kus Assad esitas…
-
Teosed, mis Hoitenga-Kerikmäe esituses kõlasid, seostusid kõige üldisemas mõttes pigem modernistliku dissoneerivuse kui postmodernistliku heakõlalisusega. Märkimata ei saa jätta sedagi, et kahe muusiku lavaline partnerlus mõjus oma ansamblilise ühishingamisega väga veenvalt – see puudutab nii dünaamikat-agoogika, kui ka vastastikust tämbraalset sünergiat, mis kõige eredamalt pääses mõjule kontserdi teise poole ühistes improvisatsioonides.
Tatjana Kozlova (1977) esiettekandelises helitöös „Pöörisvool” (2012) avaldub peenekoeline kõlapoeesia, mis paneb flöödi ja klaveri tämbridramaturgia…
-
Võimalik, et folkloristide tagasihoidliku huvi uuemate rahvalaulude vastu on tinginud kõikjal korratud tõdemus, et kunstiliselt tasemelt on need regilaulust palju madalamal. Kuigi tollased lauljad ise regilaulu kunstipärasust niimoodi selgitada poleks osanud nagu tänapäeva folkloristid, kandsid nad seda traditsioonis ometi veel tükk aega edasi. Regilaulu kõrval hakkasid nad aga järjest enam hindama ka teistsuguseid poeetilisi võimalusi. Ingrid Rüütli sõnadega: „Samasugune tung uue, uhkema, kirevama ja mitmekesisema poole,…
-
Oleme harjunud, et Arvo Pärdi muusikat esitatakse, kuulatakse, armastatakse (või siis ka mitte – aga ei jääda ükskõikseks). Ent selles paljususes ja laias levikus on vahel erilised hetked, mis lähenevad võimalikule absoluudile, ühendades paiga atmosfääri, teose, esituse ja publiku vastuvõtu. Mõnikord on üks niisuguseid hiiglaslikke hetki terve kontsert, nagu oli 13. oktoobril Müncheni kuningalossi kuulsas Heraklese saalis, kui esitati Saksamaa esiettekandes mitmeid Pärdi teoseid, peamiselt tema…
-
Kust kõik algas? Selle kontserdireisi puhul võiks ju arvata, et mõne segaste eesmärkidega arendusasutuse jõupingutustest, aga võta näpust. Idee sündis hoopis tänu eelmise aasta kultuuripealinna staatusele, siiski mitte Tallinna, vaid Turu omale. Nimelt andis eelmisel aastal Turu programmis Eesti Filharmoonia Kammerkoor Pärdi muusikaga kontserdi, kusjuures saalis viibis ka Mehhiko suursaadik Agustín Gutiérrez Canet. Sattunud vaimustusse nii muusikast kui ka selle esitusest, algatas ta kultuuridiplomaatilise kiirpartii, kus…
