-
Peale Mercury kvarteti esinesid kontserdil veel Ana de la Vega (flööt), Claire Iselin (harf) ja sopran Patricia Rozario. Malle Maltis on „Nocturne’is” kasutanudki just toda pisut Debussyle vihjavat instrumentatsiooni – meenub Sonaat flöödile, vioolale ja harfile. Maltis on viisistanud inglise poeedi Algernon Charles Swinburne’i prantsuse keeles kirjutatud samanimelise poeemi tekstikatkendeid. Just õige teksti leidmine võttiski helilooja enda sõnul loomeprotsessis kõige rohkem aega. Küllaltki traditsioonilise helikeele ning…
-
„Vildak tööstiil Eesti Nõukogude Heliloojate Liidus . . . . Siiani pole hinnangut eesti muusika formalismi alustoe H. Elleri loomingule,” teatab Sirp ja Vasar 13. mail 1950. 1948. aasta veebruaris Andrei Ždanovi algatatud formalismivastane kampaania raputas kogu Nõukogude Liidu muusikaelu, peaaegu kõik juhtivad heliloojad said hävitava kriitika osaliseks ning sunniti avalikult oma „patte” kahetsema. Kuna 1920. ja 1930. aastatel oli Heino Elleri ja tema õpilaste looming esindanud eesti muusika…
-
Töö tellija materjalist
Selle muusikalavastuse sünnilugu on kurb, ent õpetlik. Kuna Estonia ei suutnud või soovinud uut originaalteost tellida, sünnitati see ise sisuliselt eimillestki. Kõigepealt astuti Tallinna linnavalitsuse stiilis samm, mis oli ühteaegu samavõrd meeleheitlik kui idealistlik, samapalju populistlik kui pragmaatiline. Nimelt korraldas rahvusooper oma Facebooki-lehel küsitluse saamaks teada, millise kohaliku artisti muusikat noored teatrilavalt eelkõige kuulda sooviks. Soovikontsert seega, töö tellija materjalist.
Küsitluse võitis mõneti ettearvatavalt Tanel…
-
Saare loomingut (23 laulu) esitas 17 koori: Eesti Koorijuhtide Naiskoor (Andrus Siimon, Õnne-Ann Roosvee), Estonia Seltsi Segakoor (Heli Jürgenson), Inseneride Meeskoor (Ants Üleoja, Killu Rikker, Kuldar Schüts), kammerkoorid Collegium Musicale (Endrik Üksvärav) ja Solare (Elo Üleoja, Keio Soomelt), naiskoor Carmina (Margit Võsa), noorte naiste koor Miina (Veronika Portsmuth), noortekoor Vox Populi (Janne Fridolin), segakoorid Endla (Karin Veissmann) ja Huik! (Kaspar Mänd, Valter Soosalu), Tallinna muusikakeskkooli noortekoor…
-
Tõesti, meie koorijuhtide ja muusikaõpetajate haridus on suunatud võimalikult universaalse spetsialisti koolitamisele. Siit aga algavad rööbiti selle eriala tugevustega ka nõrkused, mis joonistusid enim välja arutelul „Räägivad koorijuhid”. Peeter Perens tegi koorijuhi profiili sõnastamises ettepaneku kontsentreerida kasvatamisel tähelepanu heale muusikaõpetajale, kes oskab juhatada ka koori ja orkestrit. Just see tagab, et meil on kooride ette panna häid ja motiveeritud inimesi ka kahe- ja kolmekümne aasta pärast.…
-
Tippsündmusi mujalt
*Muusikailma suurmehi Daniel Barenboim sai 15. XI 70aastaseks. Maestrol on La Scalas Wagneri „Siegfriedi” etendused (uuslavastuse tegi Guy Cassiers, nimiosas Lance Ryan), sünnipäeval soleeris ta Beethoveni III ja Tšaikovski I klaverikontserdis, kui Berliini Riigikapelli juhatas Zubin Mehta. Juubelit märkisid kontserdiga ka Claudio Abbado, Daniel Harding ja Gustavo Dudamel: Barenboim esines La Scalas Chopini I, Beethoveni III ja Tšaikovski I, Brahmsi I ning Bartóki I, Viini…
-
Kerri Kotta: Tubina „Kogutud teoste” väljaandmine on kahtlemata üks ambitsioonikamaid projekte, mis ühe helilooja teoste kirjastamise osas on Eestis üldse ette võetud. Ettevõtmine pole suur ainult mahult, vaid ka sisult: minu teada on tegemist Eesti esimese kriitilise noodiväljaandega. See tähendab, et uut köidet ette valmistades tutvub toimetaja vastava teose võimalike säilinud materjalidega, s.o visandlike ja lõpetatud käsikirjade ning publitseeritud väljaannetega, orkestriteoste puhul ka väljakirjutatud partiidega, ning…
-
Milline on teie uus plaat „Tulilind” võrdluses eelmistega?
Teistsuguse helikeelega, rahunenum, aga muusikaliselt kirjum: ma pole varem julgenud nii palju erinevaid etnilisi pille ja helisid klassikaliste pillidega kokku segada.
Teie kontserdil „Jõulujazzil” laulavad mitmed tuntud ja ka vähem tuntud Eesti artistid. Kuidas nendega kohtusite?
Anna Darlingut tutvustas mulle Heiti Kender, ütles, et teab üht väga ilusa häälega tüdrukut, viis meid kokku. Anna salvestas minu stuudios oma plaati ja mõtlesin…
-
Leivategija alustas kava Eugène Ysaÿe (1858–1931) teenimatult harva esitatava Sonaadiga soolotšellole op. 28 (1923) ning haaras kohe tähelepanu suurepärase toonikvaliteedi ja eriti meisterlike dünaamikavarjunditega, mis järgmistes teostes koos klaveriga kahjuks enam nii eredalt maksvusele ei pääsenud. See sonaat on Ysaÿe kuulsate viiulisonaatide sugulane nii helikeelelt kui virtuoossuselt: teose mitmehäälsus (s.t akordika ja arpedžode rägastik) osutub sageli üle jõu käivaks ka suurtele meistritele. Kuid mitte Indrek Leivategijale:…
-
Kuid kava küsimusteks said minu jaoks Hirschi ja Tulevi esiettekanded. Hirschi „Rahutu” („Restless”, 2012) Hermann Hesse ainetel kujutas endast pikkadest nootidest koosnevaid, kord diatoonilisemaid, kord kromaatilisemaid kõlavälju. RAMi esitus oli väga hea. Siiski jäi teos kuidagi halliks ja väheütlevaks ega mõjunud kuigi unenäoliselt, ehkki kavalehe tekstis viimast sõna rõhutati. Rahutust teoses muidugi oli, kuid Hesse luuletus ei haakunud muusikaga, mida kuulsin. Võib-olla nõuab teose sõnumi mõistmine…
