-
Kooseluseaduse ja pagulasprobleemi puhul jääb mulje, et soovitaksegi võimalikult teravat vastasseisu maksimaalse pealiskaudsuse tasandil.
29. jaanuari Sirbis räägib Tõnis Saarts Eesti poliitika uuest tuumikkonfliktist, mida pagulas- ja kooseluküsimus ta meelest ilmekalt iseloomustavad. Siit johtuv liberaalsuse-konservatiivsuse vastasseis sunnib Eesti erakondi muutuma ja määrab nende arengu. Samal päeval, kui Mart Laar andis karmi hinnangu riigireformi liivajooksmisele („Pehmodest poliitikud ei julge teha ega mõelda“, Äripäev 28 I), läksid…
-
Agamben rõhutab korduvalt, et paljas elu „pole lihtsalt looduslik reproduktiivne elu“, vaid pigem „inimese ja metslooma, looduse ja kultuuri vahelise eristamatuse ning pideva üksteiseks ülemineku tsoon“.
Itaalia filosoof Giorgio Agamben (sünd 1942) saavutas üleilmse kuulsuse 1995. aastal ilmunud raamatuga „Homo sacer. Suveräänne võim ja paljas elu“ (eesti keeles 2009). Sellega algas Agambeni pikemat sorti intellektuaalne ettevõtmine poliitilise filosoofia vallas. Seda võiks nimetada lääne poliitika kriitiliseks arheoloogiaks, kaevamisteks,…
-
Seda, et Eesti teaduse Püha Graal on nn 1.1 reitinguga artiklid (s. t publikatsioonid rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga eelretsenseeritavates konkreetsesse nimekirja kantud ajakirjades), on korduvalt kritiseerinud nii ajakirjandus kui ka teadlased. Sel nädalal tõstatas teema Postimees artikliga „Eesti teadlaste varjuelu: ostetud artiklid prügiajakirjades“ (27. I). Teaduspoodlemine ehk kaheldava väärtusega ajakirjades avaldamise ostmine mingi summa eest, et CV tummisem paistaks, on tõesti levinud, aga ei ülikoolide juhid ega teadusametnikud näe võimalust…
-
Rebekka Lotman, Daniele Monticelli, Marek Tamm ja Rein Raud: „100 raamatuni jõudnud Tallinna Ülikooli Kirjastus on püüdnud Eestis juurutada teaduskirjastamise rahvusvahelisi standardeid.“
Tallinna Ülikooli Kirjastus on lühikese ajaga tõusnud Eestis nähtavaks ja oluliseks mõttevaramu vahendajaks. Ei kõrgkoolide kirjastused ega mitteilukirjanduslikud sarjad pole meil nii muljetavaldavalt täistuure sisse saanud. Mis on teie edu taga?
Marek Tamm: Kui me Tallinna Ülikooli Kirjastuse 2010. aastal teaduskirjastuseks ümber korraldasime, oli…
-
Liberaalsuse-konservatiivsuse lõhe sunnib erakondi muutuma.
Viimane aasta on Eesti erakonnapoliitikasse toonud tähelepanuväärse muutuse, milleks on täiesti uue tuumkonflikti ilmumine ja seda võib nimetada liberaalsuse-konservatiivsuse või ka rahvusliku avatuse-suletuse lõheks. Lõhe tekkimisest annavad tunnistust teravad pagulas- ja kooseluseaduse teemalised arutelud, euroskeptilisuse taassünd, EKRE tulek ja IRLi jätkuv allakäik. See on aga alles algus, sest uue väärtuspõhise, polariseerunud konfliktitelje ilmumine Eesti poliitikasse muudab lähikümnendil kogu senise süsteemi…
-
Johann Caspar Lavateri [´lavater, ´lafater, lafa´ter] tutvustavad kuni märtsikuuni väljapanek Mikkeli muuseumis ja sel puhul koostöös Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukoguga väljaantud imekaunis „Lavateri näoraamat“ – köidetud pidulikku valgesse pressmustriga nahka, mis raamistab ovaalset peegelpinda kaanel, tõeline taskuformaadis meistriteos (kujundaja: Angelika Schneider), kus leidub saate- ning lõppsõna ja „Füsiognoomiliste fragmentide“ tsitaaditõlkeid, mis on korrastatud peatükiti.
Knauri vestlussõnastik ütleb kõige lühemalt ära kõige olulisemaks peetu selle isiku kohta: „Lavater,…
-
Uku Masingu ja Toomas Pauli valitud kirjad, kahe inimese kirjavahetus, on nii intiimne žanr, et tundub kohatu seda arvustada. Ma ei ole ilmselt ka objektiivne seda tegema, sest minu suhe nende kahe suurmehega ei ole neutraalne. Kuigi ma ei saa öelda nagu Toomas Paul, et „olen tohtinud näha Uku Masingut“, olen ma lugenud palju Masingu tekste ja julgen teda kõhklusteta pidada mind enim mõjutanud Eesti teoloogiks.…
-
Avalik vabandusepalumine on nüüdisaja indulgents, mis peaks justkui leevendama tehtud sigadusi ja vabastama karistusest. See on kiiresti levinud kõikjale: vabandust paluvad nii teenindusasutused kui ka avalik sektor.
Mõnes mõttes see ju vabastab, tähendab, et eksimine on inimlik, eksimine on lubatud, sest sellest me ju õpimegi. Aga avalikust andekspalumisest on saanud suhtekorralduslik võte, mille eesmärk pole vastutuse võtmine tehtu eest, vaid status quo säilitamine. Vastutust võtmata vabandust paluda on…
-
Tartu ülikooli kriminoloogiaprofessor Jüri Saar on põhjalikult käsitlenud islami, slaavi õigeusu ja läänekristluse tsivilisatsiooni. XXI sajandi lõpuks võivad neist jääda arvestatavaks tegijaks vaid kaks, sest slaavi õigeusu maailm on kolmest nõrgim ja vähem mõjukas. Kuigi kristlik maailm on meie kujutlustes enam-vähem ühtne, võib tegelik olukord viia ka teiste järeldusteni. Saar kirjutab: „Püüdsin analüüsida ja mõista, miks läänemaailma inimestele jääb nii sageli arusaamatuks teisest tsivilisatsioonist pärit inimeste…
-
Teadmisega, et haakrist on süütu iidne päikese sümbol pole tänapäeval meie kultuuriruumis midagi pihta hakata, sest leidus üks väikeste vuntsidega kapral, kes muutis mõne aasta ja mõnekümne miljoni elu hinnaga selle tähenduse täiesti teiseks. Sümbolite ja nüüd ka vormide kaaperdamine või nende oma mütoloogiasse lülitamine teeb tegelikult jätkuvalt muret. Umbes kümne aasta eest ammendusid Euroopas neonatsismi senised väljundid skinhead’i välimus ja oma sõnumiga punkmuusika. Kõlapinna viimasedki…
