Riigieelarve põhjalikumaks sooliseks analüüsiks on aeg küps siis, kui on üle mindud tegevuspõhisele eelarvestamisele.
Sheila Quinn kirjutab oma 2011. aastal esimest korda eesti keeles ilmunud sootundliku eelarvestamise käsiraamatus „Riigieelarve naistele ja meestele. Vajaduspõhine eelarvestamine avalikus sektoris“, et naiste ja meeste vajadusi ja huve arvestava eelarvestamise keskmes on küsimus, kuidas mõjutavad eelarve-eraldised naiste ja meeste positsiooni ühiskonnas.* Näiteks kas tee-ehitusele mõeldud vahendite kasvust…
Praegune valitsuskoalitsioon sarnaselt eelmisega ei tegele riigi kindlas suunas juhtimisega, vaid teostab lühiajalisi projekte ja projektikesi. Nimetades analüüsideks paari arvuga manipuleerimist korraldatakse eri valdkondade reforme, evalvatsioone ja revisjone. Kompetentsuse puudujääk üha kasvab. Nii pole imestada, et meie riik sai 2016. aastaks vinduva eelarve. Eelarve tulude kujunemist mõjutasid valdavalt mullu kevadel ühekorraga (nn kobarseadusena) vastu võetud maksumuudatused. Neil puudus sisukam majanduspoliitiline või maksuteoreetiline tagapõhi ja muudatused ei…
„Ela ja sära“ stipendiumi idee on igati hea – loomeinimesed vajavad nii nagu teisedki oma töö tegemiseks elementaarset olmevajaduste rahuldamist. Romantiline kujutluspilt boheemi katusekambrist, tuuletõmbes värisevast küünlaleegist ja kolmest leivakoorukesest sobib võib-olla Vahemere maade kliimasse, aga meie mail on eluspüsimiseks vaja enamat, eriti talvel. Puhtalt turumajanduse nähtamatute käte vahele on kunstiloomet visata väga riskantne. Napilt miljonilise rahvaarvu puhul ei vea ei loomuliku ande, koriluse ega isegi…
Kultuuriajaloolises ja filosoofilises traditsioonis käsitletakse pinda millegi väljaspoolsena, eelkõige meeltega tajutava välisuse registreeringuna. Pinna alla peidetud tõeliste tähenduste esiletulek eeldab mõistete rakendamist või hermeneutilise protsessi käivitumist. Pealispind on tunnetusliku terviku seisukohalt üksnes osaprotsess, mis iseseisva ja sõltumatu strateegiana ei kanna endas mingit tõsiseltvõetavat tähendust. See kehastab millegi puuduolekut, vajakajäämist, pooleliolu. Loomulikult toob sellise klassikalise opositsiooni dekonstrueerimine või lagundamine kaasa üsna erinevaid seisukohavõtte ja suhtumisi: postmodernse ajastu…
Tagasivaadet peagi otsa saavale aastale on paslik alustada valikuga käesoleva rubriigi pealkirjadest: „Kitsi rahvas“, „Vägivaldne vabadus“, „Kibe eneseteadvus“, „Psühhootiline kaitse“, „Tegelikkuse kurtus“, „Mõttelaat“, „Nokk kinni, suu lahti“, „Igal pool on Aafrika“, „Tagasi alguses“, „Pooldamise poolt“, „Selge ebavõrdsus“, „Kadunud usaldus“, „Veel pole valmis“, „Omakohus“.
Rõõmuhõiskeid pole olnud, aga see ei üllata vist kedagi. Pagulastetulv tabas ootamatult kõiki Euroopa riike ja pole ka Eesti ainus, kus see teema tõi…
2 minutit
Margus Laidre: „Kas ilma Rootsi vallutuseta oleks meil näiteks Tartu ülikooli?“
Margus Laidre: Arvatakse, et 2020. aastal ulatub lääne mõjuvõim üksnes veel 24%-le maakera territooriumist. See tähendab, et õhtumaised väärtused, elulaad ja ühiskonnakorraldus ei kõneta enam teisi rahvaid.
Estonian Airi pankrot, Saaremaa laevaühenduse hange, Eesti Energia avantüüride kokkukukkumine, Balti kiirraudtee jms paljastas valitsuse võimetuse paigutada oma otsused Euroopa või maailma arengupilti.
Selgematel hetkedel, kui valitsuse liikmetel ununeb, et Eesti on võimas ja sõjakas maailmakorra looja (koos mõne liitlasega), möönavad me riigijuhid, et Eesti väike avatud majandus on globaalmajanduse osa, mis reageerib tundlikult mis tahes välisteguri muutustele. Seega, Eesti tegevusplaanide koostamisel…
Eile tähistati maailmas rahvusvahelist inimõiguste päeva. Just 10. detsembril 1948. aastal võeti ÜRO peaassamblees vastu inimõiguste ülddeklaratsioon, mille esimene artikkel sedastab: „Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt.“
Tähistada võib muidugi erinevalt: ühele meeldib jõulude ajal perega koos olla, teine aga kasutab vaba päeva nina täistõmbamiseks; mõnes riigis näidatakse inimõiguste päeval temaatilisi dokumentaalfilme, teine aga kasutab tähtpäeva järjekordse ninanipsu andmiseks Euroopale ja tema „neetud“…
1 minut
Euroopa pagulaskriisi ei saa lahendada müüriga Euroopa ümber, sest igast müürist pääseb läbi. Targem on edendada „üllast kulutust“, võistelda andmises, teha kinke teistele riikidele ning edendada sedasama hoiakut ka ülejäänud riikide seas.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Indrek Koff ja Maarja Kangro.2 x Piia Ruber
Margus Laidre: „Kas ilma Rootsi vallutuseta oleks meil näiteks Tartu ülikooli?“Erakogu
Euroopa pagulaskriisi ei saa lahendada müüriga Euroopa ümber, sest igast müürist pääseb läbi. Targem on edendada „üllast kulutust“, võistelda andmises, teha kinke teistele riikidele ning edendada sedasama hoiakut ka ülejäänud riikide seas.Gémes Sándor / Wikipedia.
