Simon Tormey on Sydney ülikooli professor, kelle uurimistöö fookuses on poliitikateooria, kodanikuühiskonna ja globaliseerumise küsimused. Tema tänavu ilmunud raamat „Esinduspoliitika lõpp“ on demokraatia probleemide uurimise põnev vahekokkuvõte. Tormey on võtnud oma raamatus käsile poliitilise esindamise põhimõtte lagunemise. Täpsustuseks tuleb öelda, et esindamise mõistet tuleb eristada representatsiooni mõistest: riigikogu liikmed tegutsevad rahva representantide, mitte aga esindajatena.
Eemalt ehk paistab, et tegemist on järjekordse juriidilise juuksekarva lõhkiajamisega, kuid tegelikult…
„Välimuselt oli Savisaar juba siis kõike muud kui Apollo. Töntsakas kere, paksud sarvraamidega prillid, tedretähnid ja punased juuksed. Seda isegi pisut eemaletõukavat välimust, kompenseeris sõnaosav jutt ja lai silmaring“ (lk 62).
„Mis on küll selle meistri mõttes, kes selliseid riistu taob?“ küsisin endalt, kui kuulsin jahmatusega, et Kalle Muuli ja Tiit Pruuli kirjutavad Vilja Savisaarest järjekordset (eluloo)raamatut. Tunnen neid piisavalt hästi väitmaks, et vanameistrid ei raiskaks oma väärtuslikku aega ühe kuulsa naise…
Ausalt öeldes olin ma viimati sedavõrd hämmingus mõned head aastad tagasi, kui sain ühelt proualt kirja tungiva palvega lõpetada „Müstilise Venemaa“ raadiosaatesarjas Stalini kiitmine. Ma ei osanud selle etteheite peale talle midagi mõistlikku vastata. Igati lugupeetud ja sümpaatsetele Aarne Mäele, Olavi Pestile ja Jaak Valgele tahan aga kindlasti kirjutada ning avalikult öelda, et pärast „Juku raadio“ saate kuulamist pole mingit põhjust pöörduda minu poole palvega hoiduda teid…
Asjaolu, et eesti rahvusväeosad mängisid olulist osa omariikluse saavutamisel, on hästi teada. Sel teemal kirjutas Vitali Lokk mõne aasta eest monograafia* ning avaldatud on ka terve rida muid teemakohaseid kirjutisi ja dokumendipublikatsioone. Kõnealune kogumik täiendab meie seniseid teadmisi. Pärast lühikest saatesõna esitab Ago Pajur põhjaliku ülevaate rahvusväeosadest Vene armees Esimese maailmasõja ajal aastatel 1914–1917. Tuntuimad olid läti kütid, kes mängisid veel ka hiljem Venemaa kodusõjas olulist rolli.…
Pole kahtlustki, et viimase aja vaadatuim ja enim elevust tekitanud performance on Keskerakonna möödunudpühapäevane kongress. Performatiivsest vaatenurgast on tegemist siiski üsna hädise teatri NO99 „Ühtse Eesti suurkogu“ koopiaga. Tegelikult on ju tore, kui lähtematerjal kriitilise sissevaate tulemusel oma originaalsuse kaotab. Eesmärk täidetud.
See on siiski vaid üks väike linnuke saavutamata eesmärkide nimekirjas. Pariisi terrorirünnakute järel, kui Prantsuse lipu värvides profiilipilt ühismeedias pole enam trendikas, oleme rahvana endiselt…
Seni on Eestis üritatud iivet pöörata positiivseks perepoliitika meetmetega ning teoretiseeritakse populaarses võtmes selle üle, miks naised ei sünnita.
Rahvastikuprotsesse mõtestades ei saa mööda sooaspektist, s.t soolistest võimusuhetest ning naiste ja meeste erinevast positsioonist ühiskonnas. Peaaegu kõik olulisemad sugude ebavõrdsust peegeldavad näitajad, olgu see lapsehoolduspuhkusele jäämine, sooline palgalõhe või soolise diskrimineerimise kogemine, on asjakohased, et arutleda nende kui sündimuse mõjurite üle. Üha enam teadvustatakse ka normatiivse maskuliinsuse…
Gunnar Oki esilekerkimine kõrgharidusvaldkonna arvamusliidrina on finants- ja avalike huvide hägustamise sümptom.
Selle sügise diskussioonid näitavad, et ka pärast kiireid ja radikaalseid ülikoolide struktuurireforme on kõrghariduse seis ja suundumused jätkuvasti põletav teema. Gunnar Oki suhteliselt ühetaolise loogikaga ideevisandeid sisaldav ülevaade on leidnud mitmesugust vastukaja. On kriitiliselt osutatud, et kõrghariduse kontekstis tuleks paremini eristada avalikku ja erahüve, kuid on ka neid, kes nõustuvad, et…
Äsja eesti keelde tõlgitud „Maailma ajaloo“ peatoimetaja Seppo Zetterberg: „Ajaloo uurimine on agitaatorlik teadus. Oleks sinisilmne väita midagi muud.“
Islamiriik on poliitilis-ideoloogiline, mitte religioosne moodustis.
Pärast Pariisi sündmusi elab Euroopa taas terrorirünnakute hirmus. Lähis-Ida piirkond Euroopa naabruses on viimasel sajandil olnud mitmete ulatuslike usuliste, etniliste jm konfliktide allikas, mille krooniks on agressiivse riigitaolise moodustise Islamiriik teke Iraagi ja Süüria aladel. Eesti ühiskonnas on levimas hirm sõja eest põgenevate pagulaste ees, kellest paljud on pärit Süüriast ja Iraagist ning võivad turvalisema elupaiga otsingutel jõuda ka Eestisse.…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
„Välimuselt oli Savisaar juba siis kõike muud kui Apollo. Töntsakas kere, paksud sarvraamidega prillid, tedretähnid ja punased juuksed. Seda isegi pisut eemaletõukavat välimust, kompenseeris sõnaosav jutt ja lai silmaring“ (lk 62).Repro raamatust
Joonis 1. Sünnid, surmad ja loomulik iive Eestis aastatel 2001–2014.
Seppo Zetterberg: „Ehkki Eestis on ka üldajaloo õppetoole, uuritakse teil maailma ajalugu siiski väga napilt.“Vallo Kruuser / Delfi / Eesti ajalehed
