Toeta

Sotsiaalia

  • Medali teine külg

    Õdusa novembrikuise hingedeaja halluse lõpetanud siniroosavalge talvetaeva all võib end mõnusalt tugitooli sättida ning nautida lahtirulluvate parteireklaamide panoraamseid vaateid.
    „Kindlalt edasi!” kuulutab videoklipis ruleerimisrajal sammuv peaminister Taavi Rõivas, reklaam, mille irvhambad on juba ristinud „patsient põgeneb päästekopteri eest”, vihjates peaministri kopterilembusele. Kindlasti valitseks reformierakond meelsasti edasi, kuid tooni poolest toob see reklaam meelde kuulsa „Murrame läbi!” kampaania.
    Seda, et miski avalikus ruumis lausutust siiski jõuab Keskerakonna kontoriaparaadi kõrvu,…
    1 minut
  • Erakondade liikmeaudit on vältimatu
    1999. aasta kohaliku omavalitsuse mõõdukate valimisreklaam prügikastil Turu tänava alguses Tartus.
    Ove Maidla / Postimees / Scanpix

    Erakondade liikmeaudit on vältimatu

    Eesti erakondadesse kuulus möödunud aasta lõpul kokku ligikaudu 59 000 inimest.

    Jüri Saar
    7 minutit

  • Kas tark ja tegus rahvas on masinlik ja kuulekas?

    Haridus- ja teadusministeerium (HTM) on koostanud aastateks 2015–2018 arengukava „Tark ja tegus rahvas”, kus eesmärkide ja vahendite vahel esineb mitmeid ebakõlasid. Arengukava oluliseks märksõnaks on „teadmistepõhine majandus”. Usutakse, et üleminek teadmistepõhisele majandusele tähendab haridus- ja teadustegevuse pidevalt kasvavat mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele. Mõiste „teadmistepõhine majandus” nõrkuseks on aga teadmiste ning majanduse vahekorra ühekülgne nägemine: teadmised on vaid selleks, et edendada majandust ning selle eesmärke. Teadmistepõhises majanduses…
    Martin Aidnik
    3 minutit

  • Nelson Goodmani maailmaversioon

    XX sajandi teise poole ühe mõjukama Ameerika filosoofi Nelson Goodmani (1906–1998) hilisemasse loomeperioodi kuuluva ja nüüd eestikeelsena ilmunud raamatu „Kuidas tehakse maailmu” (1978) seitse esmapilgul eri teemade vahel hüplevat peatükki teenivad siiski ühte eesmärki – selgitada erinevaid maailma ehitamise viise ehk seda, kuidas üksteiseks taandumatuid ja võrdselt tegelikke reaalsusi kokku pannakse. Erinevate reaalsuste olemasolu üksteise kõrval on „irrealismi” keskne väide ja seda filosoofilist positsiooni seostataksegi ennekõike Goodmaniga.…
    Henrik Sova
    6 minutit

  • Riigivalitseja kroon on raske

    Egüptoloog Sergei Stadnikov on Eestis tuntuks saanud eelkõige oma tõlgetega vanaegiptuse keelest. Olulisemad ja mahukamad nende seas on Keskmise riigi (ca 2040—1782 eKr) ajast pärit õukondlase pagenduslugu „Sinuhe jutustus” (e.k 1996) ja Vana riigi (ca 2686—2181 eKr) lõpuaegadel vanuri õpetussõnadena noortele üles tähendatud „Ptahhotepi elutarkus” (2011). Esimeses, mis on lausa seiklusromaani muistne eelkäija, aimub lisaks õigluse võidutsemise ideele ettekujutus ka muistse egiptlase geograafilisest maailmapildist. Teises manitseb…
    Tarmo Kulmar
    3 minutit
  • Sotsialism, ekspluateerimine ja sotsiaalne ebavõrdsus
    Bakanov. Esimene vili riigile! 1951.
    Eesti Kunstimuuseum.

    Sotsialism, ekspluateerimine ja sotsiaalne ebavõrdsus

    ENSV poliitilise, sõjaväe-, julgeoleku-, majandus-, kunsti-, kultuuri- ja teaduseliidi tulud ületasid keskmisi sissetulekuid 10–30 korda.

    Olaf Mertelsmann
    8 minutit
  • Piketty ja rikkuse pahupool

    Piketty ja rikkuse pahupool

    Arvustustes on avaldatud rohkelt imestust edu üle, mis on saatnud Thomas Piketty tüsedat ja arve täis raamatut „Kapital XXI sajandil”. Tegelikult pole väga põhjust imestada. Raske on panna vastu teooriale, mis on ülilihtne, lubab seletada aastasadu kestnud arengut ning – kõige tähtsam –…
    Hent Kalmo
    8 minutit

  • Majandusteadust ei saa lahutada ajaloost ja ideoloogiast

    Thomas Piketty: „Pole mõtet loota, et kapitalism ise loob harmoonilise ühiskonna. Ebavõrdsust on õigupoolest vähendanud ainult sõjad ja poliitilised otsused.”

    Teie teose radikaalsus seisneb suuresti selles, et vaatlete majandust kui ajaloolist protsessi, mitte kui universaalset süsteemi. Te näitate, et majandussüsteemid on toiminud stabiilselt väga erinevates tingimustes ja neid tingimusi kujundavad ühtviisi poliitika ning sotsiaalsed olud. Kui palju on seda analüüsi mõjutanud teie…
    Aro Velmet
    10 minutit

  • Avalik pöördumine Tallinna linna poole seoses Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringuga

    Loomeliidud ja kultuuriasutused ei pea õigeks ega põhjendatuks Tallinna Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu muudatust, kuna see teeb võimatuks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) tegevuse jätkamise Põhja pst 35 krundil.
    Planeeringusse viimasel hetkel tehtud muudatus kaotab Kultuurikatla aia, EKKMi hoovi ning kõik muusemi kõrvalhooned. Detailplaneeringu lähteseisukohtade järgi kavandati krundile EKKMi terviklikku mitme etapilist arendust sünergias Tallinna Kultuurikatlaga, krundi sisemusse liigendatud pargilist ruumi ning väikesemahulisi kultuuri-…
    2 minutit

  • Viinakatk

    Tallinna linnavalitsus kinnitas korralduse eelnõu, millega peatatakse Tallinnas pühapäeviti alkohoolse joogi jaemüük pooleks aastaks märtsist 2015. Tallinna volikogu menetleb samaaegselt eelnõu, mis keelaks alkoholimüügi koolide lähiümbruses, tanklates ning alla 150 m² pinnaga kauplustes.
    Linnavalitsuse eelnõu seletuskirjast: „Alkoholi liigtarvitamine on tõsine probleem”. Raske on mitte nõustuda. Kuid veelgi raskem on mõista, kuidas just need keelud alkoholi liigtarvitamisele lõpu teevad. Kõige hämaram tundub pühapäevane alkoholimüügikeeld. Mismoodi see piirab alkoholi…
    2 minutit
Sirp