Toeta

Sotsiaalia

  • Post-sõnastik: akronüümid ja initsialismid
    Viimase aja ikoonilistest lühendinaljadest meenub kohe populaarsete politseisarjade initsialismirohket nimepoeetikat naeruvääristav pealkiri „NTSF:SD:SUV::” (National Terrorism Strike Force: San Diego: Sport Utility Vehicle ::).
    Internet

    Post-sõnastik: akronüümid ja initsialismid

    Kui lähtuda eeldusest, et keel on maailma mudeldav süsteem, siis kuuluvad inimese ja tegelikkuse suhet kujundavasse kultuurikogemusse ka spetsiifilised sõnakasutusviisid. Üha keerulisem tehnoloogia, paljutasandiliseks paisunud organisatsioonikultuur ja kõigest läbi ulatuv tarbimisühiskond annavad eri tüüpi vastupeegeldusi kõnes ja kirjas, samuti esteetilistes valikutes.…
    Janek Kraavi
    5 minutit

  • Descartes’i tundlik hing

    René Descartes’i tuntakse tänapäeval ennekõike tema teoste „Meditatsioonid esimesest filosoofiast” ja „Arutlus meetodist” tõttu, kus ta küsib, kuidas jõuda tõsikindla teadmiseni ja mille poolest erineb hing kehast. Need küsimused on Descartes’i filosoofias seotud, kuna vastus teisele, mille kohaselt too erinevus on substantsiaalne, laseb järeldada sobivat vastust esimesele. Just hinge eneseküllasuses ja täiuslikult läbipaistvas enesevaatluses, mis erineb radikaalselt selle ligipääsust oma kehale, on võimalik leida oma teadmistele…
    Uku Tooming
    5 minutit

  • Lasnamäe on justkui maalimata maal

    Kalamaja kunagisest eduloost on saanud üsna kiirelt tempokas kesklinnastumine. Endine miljööväärtuslik piirkond on elanikke täis nagu konservikarp kilusid, kinnisvara hinnad on arendajate lahke kaasabiga lakke lükatud ning vanad puumajad peidavad endas ehitusspetsialistidele ajutööd pakkuvaid lahendusi, pakkudes sel moel kindlat leiba lauale veel mitmeteks aastateks. Omalt poolt on kesklinnastumisele õla alla pannud ka ulatuslikud liikluskorralduse muudatused ning üha süvenevad parkimisprobleemid, mistõttu paljud privaatsed ja avarad rohelised hoovid…
    Meeri-Mall Aul
    4 minutit

  • Eesti kultuuri süvamehhanismid

    Arutlevad Kalevi Kull, Kristin Kuutma, Mihhail Lotman, Rein Raud, Marek Tamm, Peeter Torop ja Tõnu Viik

    29. – 31. oktoobrini toimub Tallinna ülikoolis kultuuriteooria tippkeskuse VII sügiskonverents, mis on seekord eestikeelne ja kannab pealkirja „Eesti kultuuri süvamehhanismid”. Konverentsil tehakse kokkuvõte tippkeskuse senisest tööst rõhuasetusega Eesti kultuuri interdistsiplinaarsel tõlgendamisel. Konverentsi programm http://cect.ut.ee/tegevus/VII_sygiskonverents_programm.html. Sügiskonverentsi eel peeti elektrooniline arutelu konverentsi põhiteema ja võimaliku uurimisperspektiivi üle. Kultuuriteooria tippkeskuse tegevusi…
    14 minutit

  • Kultuurikatel olgu tervik

    Telliskivi selts on septembri lõpus esitanud Tallinna linnaplaneerimise ametile Kultuurikatla, linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu kohta oma seisukoha, kus rõhutatakse, et selts ei pea õigeks mahuka ärihoone kavandamist Kultuurikatla aia krundile, maa-alust parklat sellel krundil ega krundi müüki. Maa-ala toimib praegu avaliku ruumina väga hästi, seda on mõistlik paindlikult edasi arendada, märgib selts.
    Seltsi seisukoha kohta võib öelda jah, aga ka jah ja ei. Jah, ärihoonet…
    Peeter Eerik Ots
    3 minutit

  • Sillad

    Pühapäeval on Ukrainas erakorralised parlamendivalimised. President Petro Porošenko andis augustis teada parlamendi laialisaatmisest ning kuulutas välja ennetähtaegsed valimised.
    Eelmist parlamendikoosseisu võis iseloomustada kui Regioonide Partei ja tagandatud Janukovõtsi-meelsete viimset kantsi, kuid Porošenko vajab reformide läbiviibimiseks koostöövalmis ülemraadat. See ei pruugi muidugi läbi minna, sest erinevatel hinnangutel võivad Regioonide Partei taustaga kandidaadid saada ligi poole kohtadest.
    Reformid on kahtlemata olulised, Ukraina vajab reforme. Kuid need lõhestunud riigis sisuliselt kodusõja…
    1 minut
  • Pidu sinus eneses, isegi kui ise ei taha
    Sõjaväekomisjonis võtsid mind vastu kaks, ütleme, vanimas keskeas naisterahvast, kes hakkasid mulle esitama küsimusi, mis tundusid mulle ausalt öeldes tobedad. Näiteks küsis üks mu käest, mis on mu mütsi suurus. Okei, arusaadav, riik tahab mulle vormimütsi tagada, kuid ma ei tea oma suurust. No vot ei tea ja kõik. Siiamaani ei tea.
    Marek Miil

    Pidu sinus eneses, isegi kui ise ei taha

    „Mis on Eesti riigi mõte?”

    P.I. Filimonov
    8 minutit
  • Antropoloogid puurivad Ida-Euroopa uusrahvuslust
    Rootsis on esile tõusmas parempoolne sisserändevastane populistlik erakond Rootsi Demokraadid. Nad pääsesid esimest korda parlamenti 2010. aastal ning enam kui kahekordistasid oma esindatust sel aastal. Pilt on tehtud Stockholmis 16. IX 2010, mil erakonnal tuli vastudemonstrantide tõttu ära jätta planeeritud kohtumine valijatega.
    Fredrik Persson / Scanpix

    Antropoloogid puurivad Ida-Euroopa uusrahvuslust

    Pürg ühetaoliseks, roma rahvas, seksuaalvähemused, folkmuusika, peremoralistid, sisseränne ja talupojaühiskonna-järgne ühiskond olid teemad, mis kerkisid augustis Tallinna ülikoolis Euroopa Sotsiaalantropoloogide Ühenduse konverentsil arutlusringis „Uusrahvusluse kultuurilised strateegiad ja sotsiaalsed tingimused Euroopas”.
    Oma uurimistööst räägivad Juraj Buzalka (Comeniuse ülikool, Bratislava), Marija Grujić (kirjanduse ja…
    Laur Kiik
    9 minutit

  • Katel

    Sel nädalal ilmnes, et Tallinna linnavalitsus tahab muuta detailplaneeringuga praegu Kultuurikatla aiale ja Eesti kaasaegse kunsti muuseumile (EKKM) koduks territooriumi funktsiooni nii, et seni avaliku ruumina linnale kuuluva maa saaks äripinnana maha müüa. Praegustele asunikele seda plaani pole tutvustatud, kuigi nende muutuste tagajärjel peab uksed sulgema üks linna omanäolisemaid vabaõhu kultuuri- ja peopaiku ning ilmselt ka EKKM, mille algatatud auhinna rolli nüüdiskunsti populariseerimisel ei saa kuidagi…
    1 minut
  • Ta sureb aina edasi
    Maša Gesseni ja Mark Adomanise vahel on New York Review of Booksi ja Forbesi veergudel puhkenud debatt Venemaa rahvastiku teemadel, selle avaosa eestindas ka septembrikuine Vikerkaar. Adomanise väitel on Venemaa rahvastikuprobleemid üle dramatiseeritud ning tõeline demograafiline katastroof on tabanud hoopis värskeid Euroopa Liiduga liitunuid Ida-Euroopas. Samuti ei kinnitavat Venemaa näide Gesseni tõmmatud paralleele Venemaa kui ebademokraatliku ühiskonna poolt külvatud lootusetusetunde ja rahvastikuprotsesside vahel. Ometi näib, et rahvastikuprotsessidele spetsialiseerumisele vaatamata on Adomanise arusaam Venemaa demograafilisest olukorrast poolik.

    Ta sureb aina edasi

    Illusionist Putin Venemaa demograafilist paratamatust väärata ei suuda.

    Kaarel Tarand
    8 minutit
Sirp