Ausalt öeldes on mul praeguse teaduse rahastamise süsteemi funktsioneerimise kohta raske midagi kompetentset öelda. Seda väga lihtsal põhjusel: nimelt ei saa ma kinnitada, et saaksin sellest päriselt aru. Seega ei jää mul üle muud kui püüda tõlgendada soovitusi ja vihjeid, mis on paaril viimasel aastal ajuti olnud teaduse rahastamist puudutava info liikumise peamistes kanalites. Olles selle toiduahela üks alumine lüli püüan siiski anda oma parima ning…
PUTe jaotati alles teist korda. Milleks on PUT mõeldud ning mille poolest erineb see institutsionaalsest uurimistoetusest?
Madis Saluveer, Eesti teadusagentuuri uurimistoetuste osakonna juhataja: Kahe teadustöö rahastusinstrumendi – institutsionaalse toetuse (IUT) ja personaalse uurimistoetuse (PUT) – peamine erinevus on see, et PUT on mõeldud asutuses töötavale üksikteadlasele või väikesele uurimisrühmale, mis hindamisnõukogu käsituses on teemajuht ja kuni kaks uurimisteema täitjat.
PUTid jagunevad kolme kategooriasse: otsingutoetus, s.t uudse, otsingulise…
Debatti spordi osast kultuuris või tarvidusest ühiskonnale tuleb vaadelda intellektuaalse mängu, mitte lahendamata küsimusena. Raske on ignoreerida põhjust planeedi suurimale rahvaste kogunemisele, unustada mängu osa inimeseks olemises või hoiduda küsimast, kus on homo sapiens’i võimete piirid. Küsida, kas sportijatel ja valdkonnale mõtlejatel on olemas rahva mandaat, paistab samuti kohatu. Kultuursuse traditsiooni valguses peaks olema sama sobimatu küsida, millistele moraalsetele põhimõtetele peab rajanema kehaline kultuur. Üllatuseks paistab…
Põlvkondade vahetuse puhul tundub see tsükkel mingist sisemisest hüsteeriast kannustatuna olevat muutunud järjest äkilisemaks. Mõtteviiside klassifitseerimine ei käi enam nii sujuvalt põlvkondade järgi ja on teadmata, kui kaua võib selle mõõdupuuks kasutada kümnendit, nagu seda praegu tundub tehtavat. Kunstikriitika näitas hiljuti, et nullindate analüüs algas juba siis, kui kõnealune dekaad polnud veel läbigi saanud. Tagarääkimine algas enne, kui kadunukese paberid vormistatud said. Kas selline suundumus jätkub…
„Majandusliku edu propaganda ja kultuurilise nihke leppimatus loob tingimused, kus üpsilonide reaktsioonid võib laias laastus jagada kaheks: kogukondlik koostöö ühiseesmärkide nimel või siis käegalöömine, tüdimus, ühiskonnast irdumine, oneginlikult elutüdimusse kapseldumine,” mõtiskleb oma essees Madis Järvekülg.
Põlvkondadevahelise vastuoluna on siiani käsitletud ka Tartu…
On selge, et iseseisvat elu alustavate noorte väärtushinnangud on nende eellaste omadega võrreldes muutunud. Väidan, et uue põlvkonna puhul ei ole liikumapanevaks jõuks mitte majanduslik edukus, vaid eneseteostusvajadus. Püüan kiigata ka noore inimese pähe nägemaks, kuidas eduühiskonna karjäärikultus võib indiviidi tasandil tagasi peegelduda sisemise elutüdimusena, mis jätab noorest ühiskonnale mulje kui distantseerunud skeptilisest käegalööjast. Kas võib siis oodata revolutsiooni ja kui, siis kelle vastu, oleks see…
Mall Hiiemäe kokku pandud raamat „Endis-Eesti elu-olu. Lugemispalu kodusest ja perekondlikust elust” rõõmustab ilmselt paljusid lugejaid. Küllap sobib see hästi nii põllumehe kui professori lugemislauale ning kes teab veel, kelle omale sinna vahele – põhimõtteliselt peaks see pakkuma huvi igaühele, kes midagi „eesti asjast” teada tahab. Raamatukaante vahele on saanud valik siinsete mäluasutuste varakambris peidus tekstidest (varaseimad 1868. ja hilisemad 1943. aastast), üleskirjutusi rahvapärimuse kogujatelt või…
Kui keegi kirjutab korraga ajaloost ja võimust, on paralleelid tänapäeva ja selle tegelikkusega paratamatud tekkima. Miks? Sest võimul ja selle teostamisel ongi ajas ja ruumis üsna muutumatu iseloom ning seda, mida ja kuidas korra on tehtud, tehakse ikka ja jälle uuesti – kõik, mida kord on müüdud, müüakse ikka uuesti, õpetas Karl Ristikivi juba Sigtuna väravate loos. Ja muidugi seetõttu, et autor kritiseeribki oma aega ja…
1.
Nüüdseks suuremas osas linnastunud või vähemalt võrku ühendatud Homo sapiens’e ei defineeri ei indiviidide ega kooslustena juba mõnda aega enam niivõrd etniline ja sugukondlik kuuluvus või lokaalne looduslik ja sotsiaalne ümbrus, vaid pigem globaalne kultuuriline keskkond. Üksikisiku, iseäranis noore inimese võimalusi olla (või vähemalt näida) „täisväärtuslik” subjekt määratlevad eelkõige tema valikud selles keskkonnas. Sealjuures on suuresti tegu piiratud valikutega ning vaid väga vähesed soovivad ja suudavad…
Seda, mis tunne võiks olla kõnealust kogumikku täiesti värske pilguga lugenul, saate ehk näha siitsamast kõrvalt või siis mujal ilmuvaist käsitlusist. Ise tajun „Subkultuuride” raamatut ennekõike kui ühe seriaali lõpujagu – kergendusega, et „see asi on siis nüüd lõpuks valmis”, ja rahutusega seeüle, et punkt just sellesse kohta pidi pandama. Ju on ka lootust, et järg tuleb. Aga millal ja kuidas? Ja kas pole siis ohtu,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
