-
Eesti ajalugu on rahvuslike traumade lugu. Sõda, okupatsioon ja küüditamised elavad inimeste alateadvuses edasi, ning see avaldub jätkuvalt meie igapäevaelus. On asju, mida kas kultuuriliste mälupiltide puudumise tõttu või muudel põhjustel ei mäletata. Üks selliseid tabuteemasid on holokaust, mida uurimisteemana siiani Eesti humanitaarteadustes peaaegu ei leia. Ei saa ka rääkida Teise maailmasõja sõjamälu ühtsusest üldisemalt, sest veteranide sõjaloodki paigutuvad sotsiaalsesse pingevälja.
Kõikjal maailmas kestavad erineva ulatusega sõjad…
-
Seega: jätkutegevuse puhul (nt pika traditsiooniga festivalid) või organisatsioonidel, mis on „end tõestanud” ja „rahvuskultuuriliselt olulised”, on igati õigus eeldada riiklikku tegevustoetust. Iseküsimus on, kuidas hinnata, kas mõni kultuurialgatus on rahvuskultuuriliselt oluline, või kuidas teada, millal on mõni sündmus või organisatsioon end piisavalt tõestanud (kelle silmis?). Mõiste „rahvuskultuuriliselt oluline” oli korduvalt kasutusel ka eelmistes, 1998. aastal vastu võetud kultuuripoliitika põhialustes, kuid nii toona kui nüüd jäi…
-
Eesti ajaloo III köide on ootuspäraselt väga kõrgel teaduslikul tasemel kokkuvõtlik ülevaade eestlaste asualal toimunust Vene-Liivimaa sõjast Põhjasõja alguseni (1558–1700). Ootuspäraselt seepärast, et kirjutamisel on saadud tugineda pikale ja tulemuslikule oma- ja võõrkeelsele uurimistraditsioonile ning kõnealust ajaperioodi uuritakse jätkuvalt väga aktiivselt. XVII sajandi temaatika viljelemine ulatub eesti rahvusliku ajalookirjutuse aoaegadesse välja (Villem Reimanini). Teiseks on teosel ülimalt sobiv peatoimetaja, hoolikas ja põhjalik teadlane, kes on võtnud…
-
Millised on rahvakultuuri sihtkapitali nõukogu põhimõtted toetuste jaotamisel ja kas uue koosseisu kinnitamine on kaasa toonud muudatusi?
Marju Kõivupuu, rahvakultuuri sihtkapitali nõukogu esimees: Uue koosseisu kinnitamine iseenesest ei ole toonud toetuste jaotamisel kaasa küll mingeid suuremaid või põhimõttelisi muutusi. Osa endisi sihtkapitali liikmeid jätkab uues koosseisus, seega on ka järjepidevus olemas. Ühtlasi on loomulik, et jaotamise põhimõtted vajavad aeg-ajalt eri põhjustel ülevaatamist või revideerimist. Toetuste jagunemist…
-
Suurema osa organiseeritud inimkonna ajaloost on orjus olnud üsna tavaline. Veel XIX sajandi alguses oli umbes kolm neljandikku maailma elanikkonnast mingil moel ikkes või orjastatud. Ent olukord oli muutumas. Prantsuse revolutsiooni järel lahvatanud orjade mässud Prantsusmaa Kariibi mere kolooniates sundisid revolutsionääre orjandust kaotama ning kuulutama universaalse inimvabaduse üheks revolutsiooni põhialuseks. 1804. aastaks oli Napoleon enamikus kolooniates orjanduse taastanud, ent Saint-Domingue’i-nimelisest kolooniast oli saanud Haiti vabariik –…
-
Individuaalseks mäletamiseks vajalikud ühised kontseptuaalsed struktuurid saavad alguse teatud jagatud andmetest või mõistetest, arusaamast, mis juhtus ja kuidas. Teise maailmasõja veteranide sõjalood paigutuvad erineva sotsiaalse ja kultuurikonteksti pingevälja, olgu selleks siis sõda ja selle tulemust legitimeerivad narratiivid või rahvuslikud ja grupispetsiifilised ettekujutused sõjatrajektooridest jne. Veteranide sõjakogemus ja seda kirjeldavad tekstid on pärit eri aegadest, mille vahele jääb nimetatud sotsiaalsete kontekstide ja nendevaheliste suhete omajagu keeruline dünaamika.…
-
On asju, mida ei tahetagi mäletada, kirjutas kunagi Jaan Kaplinski, pidades silmas holokaustiga seotud kuritegusid Eestis. Nende eest ei ole kedagi karistatud, inimeste alandusi ja piinamist ning osalust selles genotsiidis ei tunnistata.1 Erinevalt paljudest teistest vangilaagritest avati Eredal pool sajandit hiljem monument ja teada on, et sealt käis aastatel 1940—1944 läbi üle 500 inimese. Paljud neist toodi sinna sunnitööle lühikeseks ajaks ning saadeti seejärel edasi teistesse…
-
Nüüd on otsustamisel, kas 55 kaitseväelast saadetakse Kesk-Aafrika Vabariiki korda looma. Paraku ei ole see ülesanne täidetav.
Äärmisel juhul on pealinnas Banguis võimalik natuke aidata Prantsusmaad, et ta saaks võimul hoida oma järjekordset soosikut. Ilma rahvusvahelise toetuseta ei ole see Prantsusmaale enam jõukohane. Aluseta on lootus, et meie 55 kaitseväelase, pooleteisetuhande Prantsuse võõrleegionäri ja 4000 Aafrika Liidu rahuvalvajaga on võimalik tagada rahu, kui tulirelvadega varustatud võitlejad…
-
4. jaanuaril ilmunud Andres Koppeli artiklile „Veel statistikast, teadlaste töökohtadest ja rahast” lisatud alapealkiri oli autoriga kooskõlastamata. Sobiv alapealkiri on „Institutsionaalse ja personaalse uurimistoetusega rahastatavate töökohtade arvu otsustab teadusasutus”
-
Palju õnne! Oled selle auhinna saajate hulgas vististi esimene välismaalt Soome tulnu.
Kui auhind 2013. aasta lõpupoole pidulikult üle anti, siis Alfred Kordelini fondi esimees rõhutas, et olen esimene välismaalane, kellele see antakse. Meeliv oli kuulda ka seda, et esimene Alfred Kordelini fondi auhind anti helilooja Jean Sibeliusele.
Soome uudistes nimetati sind Soome õpetlaseks. Oled sa oma sisetunnetuses nüüd siis rohkem Soome kui Eesti õpetlane?
Olen 1990. aastast olnud…
