Raske on millegagi Virve Sarapiku artiklist (Sirp, 6. XII 2013) mitte nõustuda. Huvitav, kui palju meid on, kes mõtlevad sama?
Eesti teadlaskond on enneolematult frustreeritud, sest viimane teadusreform on tööelu pea peale pööranud. Oleme jõudnud punkti, kus igasugune turvalisus on läinud. Püüe kodumaal oma tööd parimal viisil teha on muutunud mõttetuks. Mitte keegi, olgu ta kui tahes küps ja kogenud, ei või kindel olla, et ta oma…
Meie riigis on nii nagu mujalgi teadlastest ja teistest loomeinimestest traditsiooniliselt lugu peetud ja kuulatud neid ehk rohkemgi, kui nende panus SKTsse selleks tingimata sunniks. Me kõik mäletame 1988. aasta loomeliitude pleenumi suurt osa iseseisvuse veretus taastamises ja kui XXI sajandi finantskriisis ja ühiskonna üleüldises peataolekus oli tarvis uut pürgimiste suunda leida, siis pöördusid paljud, ka võimulolijad, loomeinimeste poole, et need taas oma kohust täidaksid ja…
Marju Kõivupuu, folklorist
Vaim on jätkuvalt virge ja uudishimulik, tööjärg vaimustavalt pikk. Oli ütlemata vaimne kulgeda lõppev aasta pärandiradadel ning saada kinnitust, et pärandi- ja paigavaimu kohtab meis kõigis ja kõikjal ning ta kõnetab meid nii ühiseesti- kui piirkondlikes keeltes. Tõsi – vajab teine nii mõnigi kord välist virgutust ja riigi toetust; samuti meie kõigi mõistmist, et maailm saab püsida vaid keelelisel ja kultuurilisel mitmekesisusel. Vaim sai…
mismoodi on su vaimu seis?
ei seisa nigu.
kas tõstab pead ta ükskord meis
kui väike tigu?
kas tõuseb ta kui päikene
kui lõpeb öö
ja olles suur või väikene
teeb vaimse töö?
Või läheb mustaks mure läbi
Nii et on tuhat aastat häbi
Juhan Viiding, 1980
Kui vaadata laiemalt, mida ja miks Eesti riigis turgudel üldse reguleeritakse ning kas see tegevus ka seatud eesmärke täidab, peab paraku nentima, et süsteemi pole, otsustajate käitumine konkurentsi ja vabaturu kontekstis on üsnagi juhuslik. Üks hea näide on aastaid timmitud jäätmekäitlus. Ka seal on riik suure õhinaga lükanud teenuse justkui vabaturule, ent seadnud piirangud nii, et tarbija sisuline otsustusõigus on sellega peaaegu lõpuni kadunud. Ja seda…
EHI oli Eesti esimene sõltumatu õppeasutus, mis andis läänelikku kõrgemat haridust ja lõi nõukogude võimu tingimustes pretsedenditu vaba intellektuaalse keskkonna. EHI ametlik asutamiskoosolek peeti pärast pooleaastast akadeemilist ja juriidilist ettevalmistustööd 12. novembril 1988. aastal. Sooviti pakkuda alternatiivi tollal veel rangelt ideologiseeritud humanitaaralasele kõrgharidusele, luua väljund Tallinnas tegutsevatele humanitaarteadlastele ning tuua Eesti kõrgharidusse vaba maailma akadeemilist kultuuri. EHI esimesse kolleegiumi kuulusid Küllo Arjakas,
Toomas Haug, Lembit Peterson, Ülar…
Algatuseks tuleb tõdeda, et probleemid, millega Eesti humanitaaria praegusel ajal maadleb, ei ole kuidagi Eesti-spetsiifilised, vaid osa üleilmsest protsessist, mille taga seisavad objektiivsed ja mitte tingimata ebameeldiva iseloomuga põhjused. Pikenev keskmine eluiga ja laste suremuse vähenemine on kasvatanud maailma elanikkonda. Koloniaalsüsteemi lagunemine ja vähemuste vabanemine on loonud võimaluse intellektuaalses protsessis osaleda ka paljudele sellistele gruppidele, kes varem olid sellest välja arvatud. Tehnoloogia võidukäik on muutnud infovoogude…
Oma kõige esimese loengu Eestis pidasin Eesti humanitaarinstituudis, mis oli tol ajal vaid pisut üle aasta vana. Oli sula ja päikeseline 1990. aasta veebruar. Olin tulnud Eestisse Foucault’ kursust lugema. Oli ülimalt põnev pakkuda seminarikursust üliõpilastele, kes olid nii ehedalt ning sügavalt õppimisele pühendunud. Sellele, mis ümberringi toimus: maailm mürises ja rebenes jalge all – ja laulis. See oli tohutult põnevam kui õpetada kirjandusteooriat bakalaureuseüliõpilastele Michigani…
Jaan Ross, üks humanitaaria esindajaid Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogus võrdles avaettekandes humanitaarteaduste praegust rahalist olukorda 1998. aasta omaga, mil teadusreformi käigus anti sihtfinantseeritavate teemade raha vastloodud Teaduskompetentsi Nõukogu kätte. Toona olid sihtfinantseerimiste eraldised 118 miljonit Eesti krooni ehk 7,5 miljonit eurot, 2014. aasta riigieelarve projektis on sihtfinantseeringute, institutsionaalsete uurimistoetuste ja taristuraha eraldised 30 miljonit eurot ehk neli korda rohkem. Võrdluseks tõi Ross, et keskmine palk on kasvanud…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
