-
Kas füüsika ajalugu polegi mitte füüsika ise? Ei, mitte otseselt. Füüsika ajalugu on füüsikalise ja teadusliku mõtte kujunemise lugu, mille Ivar Piir on meisterlikult kirja pannud. See pole siiski lugemismaterjal, mida lisateadmisteta ja ettevalmistuseta hõlpsalt lugeda saaks. Piir on kirjutanud selle õpikuks kõrgkoolidele ning õpiku juurde tuleb lugeda muid füüsikaraamatuid või kuulata asjakohaseid loengukursusi.
Pea 600 lehekülge teksti on kui maraton, millel on ka oma kiire lõpuspurt,…
-
Alates 2000. aastast olen peaaegu kümnendi jooksul teinud Rootsi Kuningriigis hulga eluloolisi intervjuusid kunagiste paadipõgenikega, mõneti ka nende lastega. Üks esimesi respondente oli teadlase ja ärimehe taustaga sümpaatne vanahärra, kes oli nõuks võtnud mind autoga Stockholmis ringi sõidutades viia kurssi eestlaste edulooga. Auto keerutas mööda kauneid Põhjamaade Veneetsia tänavaid ja üks tore maja teise järel pidid andma tunnistust edukaks osutunud eestlaste käekäigust võõral maal. Pean nentima,…
-
Aili Aarelaid-Tart
2. V 1947 – 9. I 2014
9. jaanuaril suri Eesti mainekas kultuuriuurija Aili Aarelaid-Tart, Tallinna ülikooli juhtivteadur ning nüüdiskultuuri keskuse looja ja juhataja 1995. aastast.
Aili Aarelaid-Tart sündis 2. mail 1947. aastal Tallinnas. Hoolimata imikueas põetud lastehalvatusest, mis tõi kaasa eluaegseid käimisraskusi ning teda viimase kümnendi vaevanud postpolio-sündroomi, oli ta võitlejanatuur, kes ei anna kunagi alla.
Tallinna 46. ja 7. keskkoolis hariduse saanud ja…
-
„Jaanuaris on aasta alles alasti. Ja inimene kuidagi ka. Pühad on peetud ja kuigi see otsast algamine on ju vaid kujutlus, ikkagi. Jälle oleks nagu tühi leht ette antud, ja see teeb hirmu,” mõtiskleb selle numbri teatrireisikirjas Tõnu Õnnepalu. Puhtalt lehelt saabki alustada harva, kui endale ise seda õigust ei võta. Võtame. Peatoimetaja on valitud, eelmise aasta Sirbi laureaadid samuti – palju õnne neile! Seega on…
-
E-raamatute maksumäära alandamist keelavale Euroopa Liidu direktiivile viitas Postimehele (6. jaanuaril) antud kommentaaris ka rahandusminister Jürgen Ligi, tehes seda talle omaselt parimaid demagoogiavõtteid kasutades. Kõigepealt väitis minister, et e-raamatutel on niigi hinnaeelis, viies jutu e-raamatutelt lugerite maksustamisele: „Maksab luger, aga mitte nii palju kui raamaturiiul ja selle hõivatud põrandapind, mis maksu sisaldavad ja soodustust ei saa”. Järgmise sammuna tulevat madalamat käibemaksumäära nõudma kõik tahvelarvutite, telerite ja…
-
Kui on üks asi, milles Eesti lõhestunud kultuuriavalikkus on suutnud kokku leppida, siis selles, et elame kõikehõlmava kultuurilise kriisi ajastul. Kel mälu lühem, võib üle vaadata paari nädala taguse aastalõpukommentaaride tulva, kus uue pealisülesande otsimine oli iga teise kriitiku põhiteesiks, olgu „uues normaalsuses” eesmärgi kaotanud subjektiks mõni kunstivaldkond, rahvuskultuur, kodanikuühiskond või inimtsivilisatsioon. Tooni andis Madis Kolgi esseeküsimus teatrikriitikutele: analüüsida paluti teatrikultuuri seisukohalt mingi „uue loo” esilekerkimist,…
-
Mitme teise Eesti vanema kirikuloo teemaga võrreldes, on Tallinna dominiiklaste kohta käiv historiograafia päris ulatuslik ja pika traditsiooniga. Juba 1873. aastal avaldas Gotthard von Hansen oma Tallinna kirikute ja endiste kloostrite ajaloos ülevaate ka dominiiklastest. Tallinna konvendi saatust on kajastatud ka Läänemere piirkonna dominiiklastest kirjutatud Gertrud von Walther-Wittenheimi (1938) ja Jarl Galléni (1946) ülevaateteostes. Eesti autorid Elfriede Tool-Marran (1971), Anneli Randla (1995) ja Anu Mänd (2000)…
-
Novembris tähistas Tallinna ülikool ühe aasta möödumist Balti regiooni saksa ajaloo ja kultuuri professori ametikoha täitmisest. See ametikoht on eriline juba seetõttu, et seda finantseerib Saksamaa kultuuri- ja meediaministeerium ning see on loodud tänu Tallinna ülikooli ja saksa Nordost-Instituti (IKGN e.V.) ühistele jõupingutusele. Sellise saksa ajaloo ja kultuuri professuuri saab Saksamaa mõnes Ida- ja Kesk-Euroopa riigis avada mitte sagedamini kui iga viie aasta tagant. Eesti on…
-
Avasõnad Tallinna ja Tartu teadus- ning mäluasutuste teadurite kümnele ettekandele Tallinna Linnaarhiivis ütles seltsi juhataja, ajaloolane Olev Liivik. Ulrike Plath ja Tõnis Liibek keskendusid baltisaksa esemelisele pärandile, Aivar Põldvee rääkis literaat Garlieb Helwig Merkelist, Lea Kõiv pastor Georg Müllerist, Ülle Tarkiainen baltisaksa naise rollist Eesti mõisas, Maris Saagpakk saksa keelest avalikus ruumis, Tiina-Mall Kreem Eesti Kunstimuuseumi muljetavaldavast panusest baltisaksa kunsti tutvustamisel jne.
Küllap on neidki, kes arvavad,…
-
Korralikku, korrektset, ametlikku eesti keelt õppisin alles koolis, kuid vaevalt tohib koolis õpitud keelt nimetada emakeeleks. Emakeele omandab laps umbes teise ja viienda eluaasta vahel ja omandab selle täielikult, perfektselt. Kui hiljem lapsele või täiskasvanule püütakse selgeks teha, et ta räägib oma emakeelt valesti, siis on siin midagi korrast ära. See, mida nimetatakse emakeeleks, ei ole siis päris emakeel, vaid võõrkeel, keel, mille inimene õpib hiljem…
