-
Kolmanda põlvkonna akadeemik
Möödunud aasta 4. detsembril valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Andres Öpiku akadeemikuks tehnikateaduste alal. Öpik on teadlane, kelle puhul tuleb ilmtingimata lisada eesnimi. Sest Andres Öpik on teaduste akadeemia ajaloos esimene akadeemikute kolmanda põlve esindaja – tema isa, energeetikateadlane Ilmar Öpik (1917–2001) oli akadeemik aastast 1967 ja tema vanaonu astronoom Ernst Öpik (1993–1985) TA asutamisest 1938 kuni selle likvideerimiseni 1940. aastal.
Tallinna polütehnilise instituudi 1970.…
-
Tehnoloogia kiire arengu tõttu tuleb inimõigusi rakendada uudsetes olukordades ja see on püstitanud küsimusi inimõiguste sisu ja olemuse kohta. Kuidas korraldada internetis meeleavaldust? Kui palju sallida netikommentaatorite ja ekstremistide vihakõnet netis? Kas intellektuaalse omandi kaitseks on õigustatud internetiühendusest ilmajätmine? Kas e-valimised on legitiimsed? Kas on õige küsida väiksemat riigilõivu elektrooniliste kanalite kasutamise eest (näiteks kohtumenetluses)? Küsimusi tuleb aina juurde, sageli ühiskonnale ootamatult. Ka rahvusvahelises teadusajakirjanduses on…
-
Olümpiamängude avatseremoonia etendused on kujunenud üheks olulisemaks maailmaajaloo mõtestamise rahvalikuks vormiks korraldajamaa ajaloosündmuste kaudu. Ka Sotši taliolümpiamängude avatseremoonia oli üks selline tähtsündmus.
Londoni suveolümpiamängude avamise suuretenduse kujundlikuks üldistuse vundamendiks oli kristlik kultuur ja peasümboliks Eedeni aed. Keskmes seisis hea ja kurja tundmise puu, mille juures siis nüüd peaaegu kogu maailma rahvaste esindajad oma riigi rahvuslipu all taas kokku said. Sportlaste delegatsioonid kogunesid realistlike detailidega kujundatud Jumala aeda,…
-
Tavalist ainet on universumis väga vähe, ainult neli protsenti, viis korda rohkem on tumeainet, mille olemus on teadmata. Tumeaine on müsteerium, mille struktuuri nähtav aine järgib. Tumeaineta ei oleks meie universum selline, nagu on. Selleski Sirbis on palju juttu vormist, kuid vorm ei ole ega saa olla olulisem sisust. Kõige aluseks on lugu. Lugu võib olla lihtne, kuigi ikka ja alati tahaks, et see lugu oleks…
-
Kultuuriministeerium on oma allasutuste sihtasutusteks muutmisega jõudmas poole peale, kuid siiani pole nende vastu usaldust ja skandaalid ei taha lõppeda.
Praegu tegutseb kultuuriministeeriumi valitsemisala 59st asutusest sihtasutusena 25. Eelmisel aastal jõuti lõpule teatrite sihtasutusteks muutmisega, oma järge ootab viimane kontserdiorganisatsioon. Kõige aeglasemalt on ümberkorraldused läinud senini muuseumivaldkonnas, kus riigiasutustena tegutseb veel paarkümmend mäluasutust. Kultuuriministeeriumi kantsleri Paavo Nõgene sõnul on ühiste sihtasutuste loomiseks käsil läbirääkimised mitme kohaliku omavalitsusega,…
-
Sihtasutus ei ole universaalne imevahend, mis kõik kultuuriasutused (sh muuseumid) õitsengule viib, vaid üks paljudest organisatsioonitüüpidest. Millisele organisatsioonile milline tüüp selle ülesannete täitmiseks kõige paremini sobib, see sõltub ikkagi organisatsioonist endast, selle ülesannetest, iseloomust, aga ka oludest, keskkonnast jpm.
Narva Muuseumile on sihtasutuse vorm võimalus minna edasi. Linnamuuseumina olime jõudnud seisu, kus meie tegevust reeglistav juriidiline raam hakkas ahistama ning initsiatiivi pärssima. Meil polnud võimalust kaasa rääkida…
-
Sulle raadiosaadetes omase kirgliku keevalisuse asemel kohtab lugeja su raamatutes rahulikku, rafineeritud, koguni sooja humoorikust, seda koguni Savisaare osas. Kuidas sa raamatuid kirjutades oma lehe- ja eriti raadiominast nii palju erined?
Kalle Muuli: Olen kirglik ja emotsionaalne, aga kindlasti mitte kuri ja pahatahtlik inimene. Raadiosaates või leheloos kommenteerin ju enamasti ühtainust sündmust või tegu. Ja kui see tundub mulle must, siis ma ka ütlen, et see…
-
Ühiskonnaelust huvitatud inimesed on Kalle Muuliga kohtunud üle kümne aasta, nädalast nädalasse, peaaegu igal pühapäeval, kuulates vaikides ära kõik krõbeda ja kibeda, mis Muulil öelda. Vahel õnnestub Muuli jutust noppida mõni põnev idee, mida toimetajana arendada. Sageli saab rahuldusega kogeda, kuidas Muuli aitab teraval toonil taastada ühiskonna riivatud õiglustunnet. Aga on ka hetki, kus Muuli üle keeb, pannes kuulaja taga igatsema aega, mil saadet „Olukorrast riigis”…
-
Rein Siku „Ajalehe anatoomiat” lugedes tulevad esimese hooga pähe järgmised sõnad: liialdab, lihtsustab, üldistab, emotsioneerib, provotseerib. Aga ka: haarab kaasa, paneb mõtlema, viib ajaliselt ja geograafiliselt ekstreemsetesse paikadesse. Loksutamise kunsti valdab Sikk hästi. Ega muidu oleks nii 2011. kui ka 2013. aastal talle antud aasta ajakirjaniku tiitlit. Sikk loksutab nii, et selle tagajärjel midagi muutub, inimeses või siis süsteemis (poliitikas, otsustes jne). Ajakirjandus on olnud Sikule…
-
Teie peamisteks uurimisteemadeks on universumi struktuuri uuringud ja tumeaine olemus.
Elmo Tempel: Universumi struktuur on teaduses viimase kolme-neljakümne aasta teema. Kui sada aastat tagasi kirjutati raamatuid universumi ehitusest, siis mõeldigi ainult meie oma galaktikat –
Linnuteed. Arusaam, et universum on suurem ja laiem, on tekkinud viimase saja aasta sees ja umbes viimased kolm-nelikümmend aastat on teada, milline universumi struktuur üldjoontes välja näeb. Aga endiselt on väga palju…
