-
Aavik oli minu meelest andekas mini- või mikroluuletaja. Eks üht sõnagi või luuletuseks lugeda ja tal on selliseid õnnestunud poeetilisi sõnu õige mitmeid. Veski on eesti leksikasse toonud hoopis rohkem, pääasjalikult aga on tema ja ta koolkonna sõnad kinnitanud kanda terminoloogias, ja kuna elame teaduse-tehnika valdava mõju all, siis tungib sõnu alatasa terminoloogiast ka igapäevakeelde, kuigi elav kõnekeel sageli tõrgub neid omaks võtmast. Autorehvid kannavad tavalises…
-
Ilmekas näide sellisesse mosaiiki sobivast tükikesest on Ulrike Plathi artikkel näljast ja näljapsühholoogiast Tammsaare romaanis. Toidukultuuri uurija taustaga Plath võtab eesmärgiks näidata, et romaani keskseks tõukejõuks on nälg. See on nimelt niisugune uudne vaatenurk, mis algul võib kõlada pentsikult, natuke naljakaltki, ja selle uudsuse huvides kiputakse mosaiiki ladudes mõisteid venitama: nälg laias mõttes on ju põhimõtteliselt lihtsalt iha, „igasuguste täitmata himude metafoor”, nagu Plath ka ise…
-
Vaid mõnikord ähmastuvad piirid
Isiku soolist kuuluvust otsustatakse mitmel moel ja tasandil – arstid sünnitusmajas bioloogilisi erinevusi arvestades, vanemad nime andmisega, inimesed tänaval, tehes järeldusi välimuse järgi, arstlik ekspertiisikomisjon, toetudes psühhiaatri otsusele ja geneetilisele uuringule. Peaaegu kõigi sookuuluvuse määratlemistasanditega käivad kaasas kindlalt ettemääratud ja vaid mõnikord ähmastuvate piiridega suhtumine, kohtlemine, kasvatus ja sugude eristamine. Peamiselt tehakse järeldusi ja otsuseid inimese soolise kuuluvuse kohta bioloogilise sookategooria ning…
-
Tänu Edward Snowdenile teame, et toimub kogu rahvusvahelise digiside lausjälgimine. Õige turvataseme ja uksekaardiga analüütik võib istuda USAs või mõnes tema liitlasriigis ja toksida arvutisse päringuid stiilis „näita mulle kõiki Exceli faile, mis on e-postiga saadetud Eestist Lõuna-Ameerikasse” või „näita mulle kõiki e-kirju, mida on viimase kuu aja jooksul saatnud Hans H. Luik”. Päringu kõrvale tuleb tal toksida põhjendus, millist aspekti USA julgeolekust ta parajasti kaitseb.…
-
1. Luule ja analoogia
Füüsikas XX sajandil tekkinud uued teooriad ja arengud on oma olemuselt tihti abstraktsed ja raskesti tajutavad. Erirelatiivsusteooria tugineb võrranditele, mille lahendamine ja mõistmine nõuab laialdasi teadmisi kõrgemast matemaatikast. Ometi on aga ilmselt kõigil lugejatest üsna hea ettekujutus relatiivsusteooria põhialustest – näiteks asjaolust, et kiiruse suurenedes aeg aeglustub.
Seda teame tänu analoogia jõule: oleme juba keskkoolist tuttavad mõtteeksperimendiga*, kus seisvas rongis pikkusega d vilgutatakse taskulampi…
-
Esimesed löögid
Poistest saavad aga mehed ja piisavalt pikal ajateljel pole oma lapsepõlve alanduspisaratesse uputatud kogemustest rääkimine enam piinlik. See hakkab kujundama su väärtushinnanguid ja identiteeti. Kodus vägivalla algkursuse läbi teinud lapsed oskavad juba lasteaias kätt rusikas hoida, ei karda kakluseadrenaliinis tekkivat valu ja nende käitumismustrites hakkab kunagine alanduskogemus määrama nende käitumise edasist sotsiaalset julmust. Otsustest kodunt ära joosta, trepikodades ööbida või söösta sisse ja välja ajutist…
-
Doris Lessingi vastuolulisest suhtumisest feminismi räägivad ka järelhüüded. Le Monde kutsub teda „feminismiikooniks, kes vihkas etikette”, El País leiab, et ta esindas enesekriitilisi feministe. New York Times jälle nendib, et kuigi Lessingi romaanid ja lühijutud käsitlevad feministliku liikumise keskseid küsimusi, olid tema enda sõnumid feministidele teravad. „Asjad on muutunud valgete, keskklassi kuuluvate naiste jaoks, kuid midagi ei ole muutunud väljapool seda gruppi,” on Lessing öelnud. Reuters…
-
Me oleme ammu ärganud 1888. aasta emancipirt-üleskutsele ja näinud, et naised, meie mõtted, sõnad, teod, tööd ja looming on Eesti ühiskonnas vähem väärtustatud kui mehed ja nende tehtav.
Naine riigikogus ja mees koristajana on erandid – miks ometi on see nii? Valitsev ühiskonnakord hindab täisväärtuslikuna vaid neid, kes teenivad raha. Sotsiaalsete garantiideta või lihtsalt väikese palgaga õpetajad, meditsiiniõed, hooldajad, raamatukoguhoidjad, müüjad, kultuuritegijad ja koristajad tunnevad end…
-
Muidugi, tegelikult on iga inimene intellektuaal. Ka idioodid. Kõik inimesed loovad kultuuri. Ei eksisteeri ühtegi tegevusvaldkonda, milles poleks loovat komponenti. Laenates sõnu Antonio Gramscilt: igaüks on oma töö ja spetsialiteedi raamides filosoof, kunstnik, hea maitsega ja teadliku moraaliga inimene, kes panustab maailmatunnetuse muutmisse või säilitamisse, otsib uusi viise mõelda. Kultuur ei ole midagi aristokraatlikku, kultuur on maailmast teada saamise viis. Kultuur on tegelikult juba ülesehituslikult sitta…
-
Mis aga ei tähenda seda, et ma ei tunneks, et ma olen pojana isa jaoks läbi kukkunud. Pidev tunne, et äkki ma ei teinud kõike. Äkki ma ei teinud kõike õigesti. Ei surunud piisavalt kõvasti südant. Ei puhunud piisavalt kõvasti õhku. Isa huultel oli praekartuli lõhn. Unenägudes käib isa mu juures endiselt. Alati on juhtunud see ime, ta on elus, uuesti, kogu aeg elus olnud, aga…
