-
Nii nagu kirjandusteaduses on üritatud hõlmata kogu inimlikku olemist kirjandusest lähtuvate teooriatega ja tõlketeaduses tahetakse näha kõike totaalse tõlkena, püütakse ka „uues kultuuriajaloos” vaadata kõiki inimlikke ilminguid oma spetsiifilise prisma läbi. Missugune see prisma on, seda selgitab Burke’i raamatu eestikeelse väljaande eessõnas Marek Tamm, kelle sõnutsi uus kultuuriajalugu „pretendeerib n-ö totaalsele minevikukäsitlusele, kus kultuuriajaloo perspektiivist analüüsitakse kõiki valdkondi”, kusjuures „kultuuri” mõistetakse „kõige avaramas antropoloogilises tähenduses, mis…
-
Kuigi teose fookuses on keeleteadus ja kitsamalt semantilised küsimused, on sellel avaram filosoofiline tähendus (ehkki minu meelest mitte ainult või isegi eeskätt selles tähenduses, mida autorid ise on arendanud näiteks ka oma teises ühisloomingus, mahukas teoses „Lihalik filosoofia”/„Philosophy in the Flesh”, 1999). Nimelt puudutab metafooriraamat maailma ja keele vahekorra küsimust selle kõige fundamentaalsemal tasandil, milleks on autorite sõnutsi ülekanne ehk metafoor.
Kehastumus
Ülekande lähtekohaks on kehalis-vaimne toimimine maailmas,…
-
Pensionisüsteemi krahhi põhjused ei vaja ilmselt põhjalikumat analüüsi ja sellele tasemele lõpukuulutajad ka ei lasku. Nad panevad tabavalt tähele, et rahvastik vananeb, sotsiaalkulud kasvavad ja sündimus on madal. See seletab kõik. Ometi paistab, et kõikenägev silm ei ole kohalikele oraaklitele ilmutanud veel kogu tõde kõrgemate jõudude poolt ette määratud tulevikust. Vanamoodi jätkates ei kuku kokku mitte ainult senine pensionisüsteem. Põrmu variseb ka senine tervishoiusüsteem, pääsu pole…
-
Riigikontroll teostas eelmisel aasta palju eripalgelisi auditeid ja kujundas oma seisukoha küsimustes haridusest ja tervishoiust kuni metsanduse, kultuuri ja jäätmemajanduseni, kuid aruande keskseks küsimuseks tundub olevat riigi funktsioonide ja ehk isegi Eesti riigi kestlikkuse hinnang nii keskvalitsuse eri valdkondade kui ka kohalike omavalitsuste võimekuse seisukohalt.
Milleks meile riik?
Mihkel Oviir võttis käsile ehk ühe tähtsama siiani läbirääkimist ja kokkulepet ootava teema nagu milleks meile on vaja Eesti riiki.…
-
Ent, nagu tavatsesid öelda bolševikud, on ilmnenud asjaolusid. Põhiliselt ilmuvad need kuulujutu kujul, nagu need kaks naabermaja vaenulikku korteriomanikku (kes muidugi on kõigest käpiknukud kinnisvaramagnaadi kämbla otsas), kes ei tahtvat nende päikest varjavaks ehituseks nõusolekut anda. Või väide, et kui kohe ehitama ei saa hakata, siis ei saa ehituseks enam iial kasutada praegu akadeemiale lubatud Euroopa abiraha. Vägevamad kuulujutud esitavad meile mitmesuguseid vandenõuteooriaid selle kohta, kuidas…
-
Alternatiividest räägitakse aina sagedamini, näiteks et nii nagu Aasias, võiks ka läänes toota osa söödavast valgust putukatest. See eeldab olulisi muutusi kultuuris, kuigi putukate toiduks tegemine on emotsionaalselt ehk lihtsam kui soojavereliste elajate massihukkamine. Putukate kasuks räägib seegi, et nendega pole meil ühiseid haigusi, mida ei saa öelda lindude, sigade ja veiste kohta. Kuni Eesti Maaülikoolis putukakasvatuse instituuti pole ja ametikoolides putukpäritolu valgu ja suhkruga (satikate…
-
Õppejõudude ja teadurite valimismehhanism on üsna läbipaistev, kuid ometi on Eesti ülikoolides juhtivatel kohtadel vähe naisi. Kas teil on selle kohta oma arusaam, miks see nii on?
Ise pole ma seda teemat uurinud, kuid seda on teinud Endla Lõhkivi. Siinkohal väljavõte tema artiklist: „Ülikooli õppima asunutest olid 2007. aastal 70% naisüliõpilased. Teadusasutustes kasvab naissoost töötajate osakaal – Eesti teadlastest olid 2007. aastal 48% naised (EC 2008, 26). Kuid…
-
Esimest korda professori või dotsendi ametisse kandideerijale korraldatakse avalik loeng. Sellele loengule tulevad kohale ka komisjoni liikmed. Nii professori kui ka dotsendi kohale kandideerinud naisteadlased kurdavad, et üsna sageli on saadud eksperdikomisjoni hinnanguks „mitte valida”. Eksperdikomisjoni arvamus mõjutab omakorda akadeemilist komisjoni ja akadeemiline komisjon (ülikoolides täidab see oma otsusega vabad ametikohad) üldjuhul toetab eksperdikomisjoni arvamust.
Akadeemiliste komisjonide sooline koosseis on järgmine: Tartu Ülikoolis kümnest liikmest kaks naised, Maaülikoolis…
-
Oma eelkäijate ja kaasteeliste materdamine ja nende töö mõttetuks kuulutamine ei ole filosoofide seltskonnas küll midagi iseäralikku. Popperi kibestumist võib erinevalt paljudest filosoofidest, kes märatsevad kummalistes suundades peaaegu tühja koha pealt, isegi mõista. Totalitarismi survel ei tulnud Popperil mitte ainult pagendusse siirduda, fašism röövis ka arvukate Popperi sugulaste elu. Pole ime, et lugedes Hegeli arutlusi vaimuajaloos teednäitavast rahvusest, riigist ja suurtest üksikisikutest ning võimalik, et ka…
-
Enam ei ole tähtis, kust teadmine saadi, kas autoriteetidelt või vaatlustest, kes kus mida ütles, vaid üksnes see, mida on üteldud: mis on selle tõeväärtus. Aga niipea kui on jõutud teooriani, hakatakse seda lõbusalt kummutama, falsifitseerima, sest alles kummutamine näitab, mis üks teooria väärt oli või on. Mida kummutada ei saa, see tuleb puhuda minema nagu mõttetu pilv, sest see on osutunud ilmselt ebateaduseks. Ei saa…
