-
Raamatus on tihti kasutatud mõistet „tuleviku labor”, millega viidatakse enamiku seesuguste kogukondade teadlikule püüdele mitte luua ennasthävitavaid sotsiaalse kooselu vorme. Teadusliku metafoori „labor” asemel, mis loob assotsiatsioone väga rangete katsetingimuste ja protseduuridega, oleks ehk evolutsiooniline metafoor siinkohal sobivam. Inimesed kohanduvad kultuuriliselt selle sotsiaalse ja looduliku keskkonnaga, kus nad elavad, samamoodi nagu taimed ja loomad leiavad aja jooksul muutudes kõige „sobivama” viisi elamiseks ühes või teises ökoloogilises…
-
Aastal 2010 ei küündinud teatrite riiklik finantseerimine ega ka omavalitsuste rahaline panus isegi 2005. aasta tasemele. Mullu saadi otseselt etendustegevuse jaoks 273+9 miljonit krooni, viis aastat tagasi 281+11 miljonit. Rekordilisel 2008. aastal ulatus avaliku sektori rahaline toetus teatrite etendustegevusele koguni 453 miljonini. Kui neist arvudest nüüd rääkida valitsuses nii armastatud majanduslikus keeles, võib öelda, et teatritel oligi kõvasti sisemisi reserve ning nad on tublisti efektiivsust ja…
-
45 aasta jooksul on raadio- ja sidetehnika valdkonnas väga palju muutunud: tehnika alused on vahetunud neljal-viiel korral – oleneb, kuidas lugeda muutusi –, vahetunud on meetodid ja vahendid. Side on muutunud tundmatuseni. Eesti inimesed loevad paljusid tehnikahüvesid, nagu internet, pangavõrgustik, digi-TV jne iseenesestmõistetavaks, ehkki oma 30 aastat tagasi olid need ulmevaldkonna hüved, millest unistadagi ei osatud. Kogu selles tehnoloogilises virvarris on mul õnnestunud „ellu jääda” ja…
-
Meisterlikkust ja saavutusi ükskõik millisel inimtegevuse alal saab hinnata väga mitme mõõdupuu alusel. Kuigi kõige pikema kettakaare ametlikul võistlusel on heitnud idasakslane Jürgen Schult, peavad paljud spordisõbrad maailma kõigi aegade suurimaks kettaheitjaks siiski ameeriklast Alfred Oerterit, kes võitis kuldmedali neljal olümpial ja püstitas 43aastaselt oma isikliku rekordi 69,46 m. See, et ta ülejäänud elu tegeles maalimisega, peaks huvi pakkuma aga just Sirbi lugejale. Sama moodi võib…
-
Kolmeaastase bakalaureuseõppe lõpetanutel ei ole reeglina piisavat erialast ettevalmistust, vähemasti insenerierialadel. On muidugi ka erandeid, tuntuimad neist on Gates (Microsofti asutaja) ja Jobs (firma Apple asutaja), kellest kumbki minule teadaolevatel andmetel kõrgkoolis aastatki ei ole õppinud, eri-, kutse- ja ametialasest õppest ja diplomist rääkimata. Magistriõppe läbinul peaks olema omandatud ametialane kompetentsus (teadmised, oskused, võimed, hoiakud) tulemaks toime iseseisva spetsialistina. Nii ideaalne olukord esimestel töökuudel pärast lõpetamist…
-
Vaatamata ebamugavusele on rasked olukorrad tihti peamine tõukejõud positiivseteks muudatusteks. Väljend „head kriisi ei tohi raisku lasta minna” saab tasapisi klišeeks. Võlgu elamise paradigma on muutumas millekski, mida Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur nimetab uueks majanduskorraks. Milline see on ning milline on meie võime muutuvates oludes toime tulla – nendele küsimustele kelleltki vastuseid saada ei ole võimalik. Ainus mõistlik viis tulevikku vaatamiseks on peale ümbritseva jälgimise analüüsida…
-
Lugupeetud rektor, oleks suurepärane, kui Te tutvustaksite veidi lähemalt, kuidas tehnikaülikool Teie meelest aitab kaasa Eesti arengule. Kas õpingud läbinud inimeste ettevalmistus vastab Eestis juba kujunenud ja kujunevatele vajadustele? Kas Te olete nõus, et ilma ametialase ettevalmistuseta inimestel on raske olla ettevõtluses edukad?
Uuringut, mille andmetele võiks vastamisel tugineda, ei ole ja vist ka ei tule. Pole sellist kohtagi, kuhu saaks rektoraat või HTM pöörduda õppeprotsessi ja…
-
Subjektivist eelistab ütlust (tinglikus näidissõnastuses) „usaldus on kõigi asjade A ja O”. Objektivist ei nõustu: „Kui me soovitame inimestel usaldada mitteusaldusväärset raha, siis tähendab see ausa rahva lollitamist”. Subjektivist ei anna alla: „Eks katsuge usaldusväärsust mõõta, see on ju mingi tabamatult udune värk.” Kas õigus jääbki temale? Tunnistagem koos Jüri Saarega, et tulevikus ei tarvitse tänased tõed enam paika pidada. Seda kergemini võib eilne tarkus homme…
-
Teadusrahastamise ja teadustellimuse kahjuliku mõju eest hoiatas selgelt Akadeemias 2011, nr 1 Konstanzi ülikooli professor Jürgen Mittelstrass, rõhutades, et kahju intellektuaalsele kultuurile kestab kauem kui ühe põlvkonna jagu. Kaotatud on julgus esitada tõsiseid küsimusi, mille vastus pole tootmisliinilt noppida. Bürokraatiaga kaasnev tüütu aruandlus pihtimuslikkus nõuab pidevat ümberõppimist ja raiskab andestamatult palju aega, röövides seda õppe- ja uurimistöölt. Kas humanitaarvaldkondades on võimalik Eestis teha tippteadust? On muidugi.…
-
Bürokraatia sööb aja
Grantide taotlemisele ja sellega kaasnevale aruandlusele kulub kohutavalt palju aega ning energiat. Põhiline probleem on aga selles, et põhjapanevate küsimuste tõstatamine ja nendele lahenduse otsimine on sfäär, kus ainult need vähesed, kes sellega tegelevad, ongi kompetentsed. Tippteadus on nagu pimeduses heinakuhjas nõela otsimine. Ainukeseks valguskiireks on mõtleja hallid ajurakud, ka juhus ja õnn mängivad suurt rolli. Ei ole välistatud, et töö võib täielikult…
