-
Ajakirjandus on teatavasti kultuuri osa. Ajakirjandus kujundab kultuuri. Kui me tahame, et eesti kultuur oleks väärikas ja vaba, peab seda olema ka ajakirjandus ning eelkõige seda tegevad inimesed. Siit tulebki esimene ettepanek: tuleks reorganiseerida Eesti Kultuurkapital ja (taas)luua sinna, nagu selle algusajal, ajakirjanduse sihtkapital. Siis saaksid asjalikumad ajakirjanikud ette võtta tõeliselt vabad ja sõltumatud projektid, taotleda suuremateks uurimistöödeks ja analüüsideks sõltumatut rahastust. Palgatöölisena nädalas kuue-seitsme loo…
-
Egge Kulbok-Lattik: Kultuuriministeeriumi võrgukodus, valdkonna arengukavas ja strateegilistes dokumentides näeme, missugune on riiklikult toestatud kultuuri ametlik kontseptsioon, riigi ootused, huvi ja vastutusala kultuurivallas, näeme kultuuripoliitika ametlikult fikseeritud haardeulatust. Kas see haare peabki piirduma kultuuriministeeriumi võrgukodus loetletud tegevusega? Kas põhiseaduse eetose kõrval on avalikult piisavalt arutletud, missugune on Eesti riigi kultuurikäsitlus? Kui kitsalt või laialt käsitleme riigina kultuuri ja kuidas me mõõdame selle mõju ühiskonnas? Kas ühiskond…
-
Kultuur ei ole majandusharu
Selline keelekasutus paljastab põhimõttelise vea: nimelt ei saa kultuuri kunagi tõlgendada selles mõttes sektorina, see tuleb kontseptualiseerida. Kultuur ei ole tõepoolest mingi ühiskondlik süsteem, ammugi mitte üks majandusharu paljudest, vaid kultuur on baas, viis või viiulivõti, mille järgi on häälestatud ühiskondlikud terviksüsteemid. Ajaloolase Christian Meieri sõnul on „kultuurid viisid, mille järgi rahvad end maailmas kohandavad. Nii oma ümbruse kui iseendaga. Kusjuures see ei…
-
Viimane episood selles reas oli täiesti alasti pugemine Palestiina riikluse tunnustamise asjus, mida on juba lehtedes ka kritiseeritud. Välisministrit ei näi üldse häirivat kriipiv vastuolu Islandi päevade korraldamise algpõhjuse (Island tunnustas esimesena Eesti kui okupeeritud territooriumi iseseisvuse taastamist) ning palestiinlaste omariikluse võimaluse eitamise vahel. Muidugi, valitsuse tõde peitub arvamusküsitlustes. Kuna väliminister ei suutnud aasta algupoolel hoiduda kiusatusest sekkuda peaosalisena Lähis-Idas sülle langenud jalgratturidraamasse, siis on ta…
-
Nagu ikka, on asutused selle looja nägu. Milline saab olema teadusagentuuri nägu?
Teadusagentuur saab olema küll uus organisatsioon, kuid ta ei teki tühjale kohale, vaid Sihtasutuses Eesti Teadusfond, teaduskompetentsi nõukogus (TKN) ja osalt ka Sihtasutuses Archimedes kogunenud kompetentsi ja inimeste baasil. Tema nägu peab saama erapooletult õiglane ja heatahtlikult nõudlik, kuid kindlasti ei ole see ei Tartu Ülikooli ega Haridus- ja Teadusministeeriumi nägu.
Kuidas teadusagentuuri luuakse, keda sellesse…
-
L’Aquila keskaegse hoonestuse kõrvale on ehitatud ka hilisemaid hooneid. Needki pole rajatud arvesse võttes maavärinaohtu. Nature Newsi ajakirjaniku Stephen Hilli andmeil on kohtu alla antud kuus Itaalia geofüüsikut-seismoloogi ja üks riigiametnik. Neile ei panda sõnades süüks seda, et nad ei osanud ette ennustada maavärinat, kuigi asjadest just selline mulje jääb. Suhtekorraldusega saab edukalt varjata ilmselt välja paistvaid motiive. Teadlasi süüdistav prokurör Fabio Picuti rõhutab, et ta…
-
Kristjan Piirimäe, Eestis ja teisteski Läänemere riikides kurdetakse kalavarude vähesuse üle. Mis on selle peamiseks põhjuseks ja kuidas veeökosüsteemis liigirikkus ja liikide arvukus on sõltuvuses?
Osa kalaliike kannatab ülepüügi, osa eutrofeerumise all. Angerja rändeteel on teadmata pudelikael, arvatavasti kusagil Hispaania ranniku lähistel. Läänemere puhul on see probleem, et liigirikkus on looduslikult madal, kuna loomulikke riimveelisi liike pole. Madala liigirikkuse tõttu on toiduahelad ja aineringed hõredad ja ebastabiilsed,…
-
Selgub, et M. Jaanuse näol ei ole tegu mitte ainult psühhoanalüüsi-mõjulise autoriga (lugeja, mõtleja, kirjaniku ja kirjanduskriitikuga), vaid ka psühhoanalüüsi-mõjulise inimesega. Kui teose lõppu lisatud intervjuus tunneb M. Väljataga huvi, kas autor kasutab Lacani mõisteid ainult uurijakabinetis või kogeb ja tõlgendab nende kaudu ka oma igapäevaelu, tunnistab M. Jaanus, et tal on isiklikult võimatu Lacani „maha jätta”, sest: „Tema tõttu muutub teiste inimeste ja ümbritsevate diskursuste…
-
Kõigi nende sadade miljonite finantstehingute liikumapanevaks jõuks ja võimaldajaks on raha, mis on viimase poole sajandi jooksul muutunud palju abstraktsemaks kui kunagi varem inimkonna ajaloos: nullide ja ühtede jadaks, mis liigub valguskiirusel mööda maailma ning mida on keeruline ja enamasti mõttetu seostada millegi muu kui umbisikulise usaldusega raha emiteerinud institutsioonide vastu. Kuna ilma reaalsete varadeta tagatud raha puhul on usaldus esmatähtis, siis on möödapääsmatu ka usaldusväärsete…
-
Mittetulundusühingute kohta käiv õigus kujunes välja olukorras, kus ühingute liikmete arv oli üldjuhul väike. Erakonna liikmeid peab olema vähemalt tuhat, tegelikkuses praeguseks on see aga jõudnud kümne tuhande kanti. Niisuguse liikmete hulgaga ühingute puhul ei ole praktiliselt kasutatavad need juhtimise ja valimise meetodid, mis on ennast õigustanud kuni paarisaja liikmega ühingute puhul. Suure liikmete arvuga organisatsioonides on olnud kasutusel kaks meetodit. Esiteks volinike meetod, s.t ühingu…
