-
Sündmuste kirjeldus algab kriisieelsest ajast ning välislugejatele mõeldud ajaloolise üldpildi järel keskenduvad autorid nendele arengusuundadele, mis Lätile saatuslikuks said. Minemata üksikasjadesse, tasub siiski meenutada mõnda Läti puhul olulist majandusajaloolist seika. Turumajandusele üleminekuks oli Lätis Eestiga võrreldes suhteliselt kehvem majandusstruktuur, rohkem oli kapitalimahukat rasketööstust, mis vajas ümberkujundamiseks suuremaid investeeringuid. Kui Eestis tasakaalustasid teineteist suhteliselt hästi kohaliku ja Skandinaavia kapitali huvid, mis mingis ulatuses toimisid koos, enamasti aga…
-
Huvitav on tõdeda, et EIA retseptsioon poliitikute ja kommentaatorite seas toimib omamoodi sotsiaalse indikaatorina: kohati ootamatud ja valulikud reaktsioonid EIA s tõstatatud probleemidele toovad esile reageerijates juurdunud enesestmõistetavused ja ideoloogilised eeldused. Ehkki EIA diskursus on põhiosas deskriptiivne ning säilitab ka hinnangutes enamasti leebelt kriitilise tonaalsuse, on ainuüksi teatud valukohtadele osundamine sundinud status quo pooldajaid käituma põhimõttel „parim kaitse on rünnak”.
Oluline on seegi, et lisaks ühiskonna peegeldamisele…
-
Poliitiline ja teaduslik mõtlemis- ja tegutsemisloogika erinevad (kahjuks) otsustavalt. Kui poliitikutel on kihk muuta ühiskond selliseks, nagu nad oma ideoloogias näevad ja programmis lubavad, siis teadlased kirjeldavad ja analüüsivad ühiskonda sellisena, nagu see tegelikult on. Reaalsus seab aga poliitilisele tahtele tihti ebameeldivaid piiranguid.
Ühes umbes kümne aasta eest tehtud avaliku arvamuse uuringus küsiti, milliste teadmiste ja oskuste olemasolu valijad riigikogu liikmete puhul vajalikuks peavad. Valijad tahaksid, et…
-
Tegelikult pole inimarengu aruande tüüpi enesepildistused mõeldud ega saagi olla tõekuulutajad või ühemõttelised käsulauad homseks tegevuseks. Seal esitatud andmestik on ikkagi vaid kogum vihjeid selle kohta, kuidas asjad käivad ning millele tasub tähelepanu pöörata. Parimal juhul nihutavad sellised pildistused inimeste hoiakuid ja kohendavad arusaamu. Samas on hoiakukujundus väga tähtis: ajapikku hakkavad hoiakud vormima tegusid ning mõnikord ka poliitilisi valikuid. Kindlasti on uurimistööl põhinevad ja arvulisse vormi…
-
Täpsemalt: esimesed parlamendivalimised toimusid Eestis 1992. aasta sügisel, samas sai Eesti ka uue, mitte sõjaeelsest kohendatud põhiseaduse; enne seda oli juba tehtud otsustav rahareform ning alustatud omandireformiga. Läti jõustas uuendatud põhiseaduse 1993. aasta keskel, siis toimusid ka esimesed seimi valimised. Pealegi tulid Eestis esimeste valimiste tulemusel võimule poliitikud, kelle seosed seni toiminud võimustruktuuridega olid Läti ja Leeduga kõrvutades tühised. Nii Lätis kui Leedus kasutati pärast rublast…
-
Aga tühja sest edetabelist. Aruande lõppsõnas tsiteerib Marju Lauristin Soome poliitikateadlast Henri Vogti, kes on kirjutanud: „Erinevalt Põhjamaades valitsevast sotsiaaldemokraatlikust universalismist põhineb Eesti vaimulaad partikularismil, mis väljendub lõhede ja kontrastide loomulikuks pidamises nii ühiskonna sees kui ka suhetes teiste rahvastega. Samal ajal on see vaimulaad tugevasti seotud majanduslike vabaduste väärtustamisega.
See ühiskond võib tunduda hoolimatu ning karm, kuid ta on kindlasti mitmes suhtes dünaamiline ja põnev” (lk…
-
Uuring on oluline ja võiks jäädagi riikliku tellimuse ja kõrghariduse korraldajatele suunanäitajaks, kui sellest ei vaataks vastu kultuuriliste probleemide sasipundar.
Olulisemate probleemidena vajaliku tööjõu kaasamisel sedastasid uurijad 19. augustil Tallinnas toimud uuringu esitlusel muu hulgas energeetikasektori madala maine ning vene keele oskusega spetsialistide puuduse. Teisisõnu, energeetika tööjõuprobleemid ning ilmselt sellega ka energeetika kui valdkonna peamised probleemid saaksid uuringutulemuste esitlejate arvates lahenduse, kui õnnestuks kaasata suur hulk vene keele oskusega…
-
Kas olite kaasatud ka uue TAKSi versiooni ettevalmistamisse?
Uue seaduse tegemise juurde pole mind kunagi kutsutud. Seal kirjas olevat nägin alles siis, kui see jõudis riigikokku. Mind paluti ligi palju hiljem. Siis, kui TAKS oli juba riigikogus ja oli vaja hakata tekitama ministeeriumi määrusi ehk neid dokumente, mille alusel seda seadust rakendada. Püüdsime nende määruste kavandamisel päästa nii palju, kui päästa andis. Üritasime vaadata reaalseid teaduse vajadusi…
-
Tavaentsüklopeediate puhul rõhutatakse ka usaldusväärsust. Põhimõtteliselt saaks Vikipeedia olla isegi usaldusväärsem, sest kõik leitud vead saab kohe parandada ja artiklite autoreid (kes üksteise töösse kriitiliselt suhtuvad) ja toimetajaid võib olla palju rohkem. Lisaks on tarvis meie kõigi ühist hoolt, et Vikipeedias kui meie potentsiaalses universaalses teadmiste varamus ja paljude esmases ja pahatihti ainsas teadmisteallikas oleks kõik korras. Kuidas on vikil Eestis läinud?
Kui võrrelda Vikipeedia praegust mahtu eesti…
-
Sellest tõsiasjast algavad põhimõttelised erinevused Vikipeedia ja entsüklopeedia maailma vahel. Entsüklopeediad kuuluvad pigem teadusmaailma, vikipeediad võiks liigitada pigem meedia hulka. Mõlemad tegelevad teadmistega ja teavitusega, kuid mitte kunagi ei asenda ajakirjandus teadust ja teadus ajakirjandust. Samal ajal kasutab teadus ajakirjandust ühe oma väljundina. Ajakirjandus rakendab oma eesmärkide saavutamisel teaduse saavutusi. Nende kahe valdkonna teabe kogumise ning esitamise metodoloogia ja korraldus on aga erinev.
Vikipeedia materjali kogumine ning…
