-
Väärtused ja raha
Ma arvasin, et Eesti ühiskonnas ja riigis hakatakse lähtuma väärtustest, mida esindavad parteid ja huvigrupid, ja et Eestis saavad oluliseks kaks klassikalist mõtteviisi Euroopa poliitikas: konservatiivid ja sotsialistid ning see toob loogiliselt kaasa kindlad muutused. Humanitaarina oli mu suurim lootus, et Eesti riik hakkab hoolitsema kultuuri, hariduse ja teaduse eest. Sel lootusel oli mu arust kindel põhi. Sotsialistid on alati pehmeid väärtusi toetanud ja…
-
Peamisi ebaõnnestumisi tuleb otsida aga parteipoliitikast. Demokraatia põhitunnus on võimu regulaarne vahetumine – nagu kirvega ei saa teha võrdselt hästi kõiki töid, ei sobi kõikideks elujuhtumiteks ka ükski ideoloogia. Paraku on Eesti kõigis senistes võimukoalitsioonides valitsust juhtinud ainult parempoolsed parteid (v.a lühiajaline nn jõulurahu valitsus). Seega iseloomustab senist Eesti poliitikat ühe ideoloogilise võimu valitsemismonopol. Kui 1990ndate alguses oli parempoolsuse domineerimine Eesti poliitikas paratamatu ja ka hädavajalik,…
-
Kahekümne aasta taguseid aegu meenutades tuleb tunnistada, et me ei kujutanud siis ette, kui palju olime oma mõtteviisi ja ühiskonna korraldusega maha jäänud nn vanast Euroopast. See oli kindlasti positiivne, et me ei teadnud, mida kõike tuleb teha. Meil oli peamine: suur pealehakkamine ja vajadus tegutseda. Oli väga suur entusiasm, milles oli palju ka naivismi. Ja oli suur idealism. See on suurim erinevus võrreldes tänase ühiskonnaga.…
-
Skandinaavia tüüpi mudeli pooldajad üldiselt arvavad, et turumajanduse sotsialiseerimine aitab seda pehmendada, nii et ühiskonna üldisi huvisid rohkem arvestataks. Selle lähenemise pooldajad ei hooma aga sageli kapitalistliku turumajanduse mootorit, mis selle heaolumudeli all tuksub. Ka on tegemist üsna spetsiifilise suhteliselt suletud majanduse tingimustes tekkinud erinevate huvigruppide tasakaalu peegeldava nähtusega, mis praegu oma uut sisu otsib.
Teine pool selles loos on, et jõukuse kasvuga käib üldiselt kaasas heaoluteenuste…
-
Ühes või teises poliitilises valikus, liitumises Euroopa Liidu või NAT Oga, on raske näha suurt saavutust, sest ehkki need nõudsid suurt tööd, oli muutuste stsenaarium taasvabanenud Eestile 1990. aastate alguses paljuski ette kirjutatud. Washingtoni konsensus ja Kopenhaageni kriteeriumid märkisid maha raja, mida mööda hakkas Eestis kulgema kirjaoskuse omandamisega sarnane „tsiviliseerumisprotsess”. Viimane õnnestus siin kahtlemata paljudest riikidest paremini – suuresti just seetõttu, et toetus riiklikele institutsioonidele ja…
-
Majandusšamanismi lipulaevana seilab praegu Standard & Poor’s, auväärse 150 aasta pikkuse ajalooga nõidumisettevõte, mille palgalehel kuus tuhat inimest. Need kõik muudkui arvutavad ja analüüsivad ning ütlevad seejärel, kas A või B, pluss või miinus ning kas väljavaade on positiivne või negatiivne, nii nagu aknast parasjagu paistab. Tuhanded haritud töötajad loovad mulje toote tõsiseltvõetavusest. Aga kui piltlikustamiseks mõelda, et töötajad reitinguagentuuris tegelevad võrdse osaga maailmamajandusest, siis langeb…
-
Miks on talgud olulised? Talgute abil liidetakse kokku hulk väikesi individuaalseid jõupingutusi, nii et kogukond saab üheskoos ära teha suuremat sorti asju, milleks üksinda ega isegi suguseltsiga poldaks suutelised. Vähemasti tänapäeval tuleb talguid tõlgendada autonoomsete indiviidide vabatahtliku koostööna, mis enamiku osalejate jaoks ei ole suunatud vahetule omakasule. Isegi kogukondlike talgute puhul võib muidugi küll vaikselt loota, et kui ma olen teiste talgutel käinud, siis tulevad nad…
-
Panus impeeriumi altarile
Müüt 200aastasest kosutavast rahuajast, mis järgnes laostavatele sõdadele ja demograafilisele katastroofile Suure Põhjasõja tagajärjel, on osutunud Vene impeeriumi apoloogias üllatavalt pikaealiseks ja elujõuliseks. Tsaaririigi aegadest peale on see pakkunud Baltimaade rahvastele suure idanaabriga „ühise ajaloolise saatuse” hüvesid. Sestap nahutavad mõned tänapäeva vene ajaloolased postsovetlikke „rahvuslikke narratiive” Vene ja Nõukogude impeeriumist „ebaobjektiivse” pildi loomise eest. „Reas Eesti ja Läti ajaloolaste töödes esineb 19. sajandi lõpu Vene…
-
Kes aga võimuga tantsida tahab, peab oma närvisüsteemi muidugi hoopis teisele sagedusele sättima, sest mingist piirist hakkab see kõik siin üsna halvasti lõhnama. Kõige eemaletõukavamale arengusuunale juhtis tähelepanu Riho Laanemäe nüüd juba ligi kümme aastat tagasi Eesti Ekspressis ilmunud artiklis „Võllikeste võidukäik” (31. VII 2002). Samal aastal ilmunud Sirbi nupus „Keele ike ja ilu” (4. I 2002) võttis Vaapo Vaher kõnealuse nähtuse tabavalt kokku sõnadega: „Ühest…
-
Eesti põhiseaduses paika pandud sihid ja põhimõtted on head ja seda ehk enamik ei vaidlusta. Kuidas Eesti riigil on aga õnnestunud hoida ja arendada eesti rahvast, keelt ja kultuuri? Kas praeguste ja tulevate põlvede heaolu on tagatud? Kas ikka on selge, et riik on inimese, mitte inimene riigi jaoks? Kas riik on sisemise ja välimise rahu pant? Kas igaühele on kindlustatud minimaalne väärikas äraelamine?
Tervikliku käsitluse koht…
