-
Miks on Eestis kujunenud olukord, kus ühiskonna ja majanduse jaoks olulistes loodusteaduste ja tehnikavaldkondades on juhtivate professorite ametikohale konkurss alati üks inimene kohale? Kas pole inimesi? Kas intriigid hoiavad võimekaid neist ameteist eemal? Või äkki hoopis puudulik ja ebaselge teaduse tegemise ja rahastamise rägastik hoiab võimekaid sest valikust eemal?
Võimatus üheselt ja lihtsalt aru saada, mida kujutab endast teadlasekarjäär, on üheks põhjuseks, miks noori see ei ahvatle.…
-
XX sajandil paistis silma teoloog, vana testamendi uurija Uku Masing, kes muu hulgas on tõlkinud eesti keelde sumerikeelse „Lugalbandaeepose”, mis ilmus alles 2005. aastal „Muinasaja kirjanduse antoloogias” (koostaja Amar Annus, kirjastus Varrak), ning avaldanud ka hulgaliselt artikleid Vana Lähis-Ida usundiloost, ajaloost ja filoloogiast. Kuid Nõukogude okupatsiooni alguses pandi Tartu ülikooli usuteaduskond kinni ning võimalused viia läbi uuringuid muistse Lähis-Ida ajaloo, kultuuriloo, usundiloo ja filoloogia vallas olid…
-
EIA soovitusi haridus-, töö-, sotsiaal-, lõimumis- jm poliitikas on rakendatud vaid osaliselt, kuid EIA on toonud aruteludesse uued kriteeriumid nagu inimvara raiskamise vähendamine, populariseerinud ühiskonna eneseanalüüsis vajalikke mõisteid nagu sotsiaalne kapital, kultuuriline trauma jne, innustanud kasutama stsenaariumipõhist analüüsi must-valgete skeemide asemel jne. EIA (koos paljude teiste heade algatustega) on seega mõjutanud avaliku poliitika kultuuri, piiranud poliitilise turunduse võimutsemist. Kahtlemata võiks see mõju olla veelgi suurem, kui…
-
Tõsi, majandusteaduses on tõesti olemas traditsioon, et see teadusharu peaks tegelema vaid vahenditega, kuidas piiratud ressursside korral mingeid eesmärke saavutada, ja eesmärkide küsimus on justnagu väljaspool majandusteadust. Aga see pole ainus traditsioon. Sa tsiteerisid siin sakslaste raamatut, mis kutsub tagasi Adam Smithi juurde. Mitmed majandusteadlased, sh ka eestlased, arvavad, et isegi Smithi käsitlus on liiga kitsa fookusega, ja otsivad paralleele näiteks XVII-XVIII sajandi nn kameralistlikust traditsioonist,…
-
Eesti ühiskonna nagu iga teisegi vaba ühiskonna liikmed tõstavad alati valju protestihäält, kui mõni asjassepuutumatu sekkub nende demokraatia kõige pühamasse toimingusse, valimistesse. Isegi kui see on mõni auväärne vaatleja (nagu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ehk OSCE) või sõbralik liitlasriik, tunneme, et me oskame ilma nende abitagi kõike laitmatult. Kui aga veel mõni meie silmis ebademokraatliku maa, näiteks Venemaa esindaja lauluks vales kohas noka lahti teeb,…
-
Päris üle parda sääraseid kõrvutusi visata pole siiski tarvis; viljakamana tundub aga paralleel, mis lähtub priiks saava riigi ja iseseisvuva inimese võrdlusest. Kuulun aastakäiku, kelle elu olulisemad muutused toimusid samaaegselt muutustega Eestis. 1991. aastal päästeti meid iseseisvaina koolipingist ühiskonda valla. Korraga tuli ise tee leida nii meil kui meie riigil ja valik oli äkitselt justkui uskumatult suur.
Turnimine vabadusesammastel
Rahva toetus uuele, iseseisvunud riigile, nagu ka elluastuja innukus…
-
Tahan autorile, keda pean kaheldamatult meie üheks ausamaks ja paremaks uurivaks ajakirjanikuks, soovitada võtta ette oma teose teise osa kirjutamine. Seal võiks kogutud materjal ka teravapilgulise ja erapooletut analüüsi leida. Selleks tuleks aga vaatlusalust ajaperioodi laiendada. „Kuus otsustavat kuud” märtsist septembrini 1991. aastal olid meie taasiseseisvumisel formaalselt küll kõige otsustavamad, kuid valikute sooritamise mõttes mitte kõige sisukamad ja kaugeltki mitte kõige põnevamad. Seda on olnud sunnitud…
-
Tõsi, vähemasti sõnades oli armastus kõigil üks ja ainult teed erinevad, kuid maailmavaateliste, juriidiliste jm erimeelsuste kõrval oli ikka kohal ka lihtne isaste rivaliteet, pullikeste pusklemine, mille käsitlemist tasuks proovida psühhoanalüütiku tööriistadega. Aluseks leidub piisavalt dokumentaalset (eeskätt pildilist) tõestusmaterjali selle kohta, kuidas iseseisvusvõitluse kõrval käis ka varjatumalt võitlus karja hõbeselja ehk „riigi esimese mehe” ja „asutaja isa” positsiooni pärast. Žanrivalikust hoopis keerukam on uurija (uuriva reporteri)…
-
Brežnevi biograafiate avaldamisega kõnnivad Mletšin ja Sokolov sissetallatud radadel. Leonid Brežnev on vaieldamatult XX sajandi suurkuju, kelle elulooraamat huvitab inimesi. Liiatigi on Brežnev tänasel päeval Venemaal äärmiselt populaarne ning paljud meenutavad teda nostalgiaga. Mis puutub Brežnevi valitsemisperioodi uurimisse, siis on tulemused seni Stalini või Hruštšovi ajajärguga võrreldes tagasihoidlikud. Põhjuseks võib olla suhteliselt lühike ajaline distants ning juurdepääsu piirangud arhiiviallikatele. Ilmunud käsitlused, ka vaadeldavad elulooraamatud, baseeruvad enamalt jaolt…
-
Ajuti tundub inimestele, et Eestis on kõik kaitse all. Tegelikult on Eestis kaitsealust maad 17,8% maismaast, millega oleme 27 ELi liikmesriigi seas alles 12. kohal (nt Sloveenias moodustavad kaitstavad alad 35%, Bulgaarias ligi 34%). Meie lähiajaloos on olnud kaks olulist poliitilist aspekti, mis on meie looduse säilimisele tublisti kaasa aidanud. Esiteks, nõukogudeaegne piiri- ja sõjaväealade suletus, mille tulemusena saime päranduseks laialdased, inimtegevusest suhteliselt puutumata ranna- ja…
