-
Siit-sealt on professor Pajusalu õpik juba tunnustust pälvinud; ka Margit Langemets, üks õpiku kolmest retsensendist, kirjutab Keele Infolehes (19. III 2010), et ühest küljest teeb „Sõna ja tähendus” õppetöö efektiivsemaks, kuna on vajalik tudengeile, teiselt poolt toimib aga tähendusuurimuste väärtusliku kokkuvõttena ning aitab eriteadlasi nende töös. Lisaks on õpikus asetatud suur rõhk eesti uurimustele ja näidetele ning korrastatud ja kasvatatud eestikeelset teadussõnavara. Õpikule kohaselt saab valdkonnast…
-
Sündmuse olulisus ei vaja eraldi allajoonimist. Pateetikast hoidumisel on raamatu retsenseerimisvõimalusi üldjoontes kaks: esiteks tõlke ja originaali võrdlus tõlketeaduslikel alustel, teiseks teose tähtsuse ning tähenduse vaatlus keele- ja kultuuriteaduse raames. Kuivõrd toimetaja kontekstuaalne saatesõna tõlkele on üsna napp (üks lehekülg), jätan esimese risti algusest lõpuni tõlketeadlaste kanda ning püüan oma tagasihoidliku panuse anda teise lahenduskäigu piires.
Kes oli Edward Sapir? Mida muutis tema 90 aasta eest ilmunud…
-
Ometi tekitab nimetatud väärtuste esitamise kompromissitu jäikus kõhedust. Kui ollakse seisukohal, et „Lapsevanem olemine muutub tööks, mille korraliku sooritamise korral makstakse ka korralikku palka”1 ja seotakse vanemaroll survestatud rahvuseehitusprogrammiga, võib pereeluga, mis on paljude jaoks meie tänase kultuuri olulisimaks dimensiooniks, kaasneda tülgastavaid kihistusi ja ohte. Mõistan, et lüpsjaamet ei välista kiindumist lehma, kuid ikkagi tahaks, et pilk puhkaks tütardel ilma momendita, et selle eest on muu…
-
Kõigepealt paar sõna käsitluse raamistikust. Tänapäeva teaduse seisukoht on, et meie maailm koos kõigega, mis seal sees, alates aatomitest ja tähtedest kuni liberalistliku ideoloogiani, on tekkinud universumi isearengu tulemusel. Meie universum on struktureeritud, seal olelevad ja askeldavad üksused, kel on võime end säilitada ja taastoota, kuid kes alluvad juhuslikele muutustele. Sel teel tekivad uued või uute omadustega üksused, kelle seast loodus teeb oma valiku. Need, kes…
-
Tuleb vist nõustuda nendega, kes väidavad, et televisiooniajastu lõpetas sisuka poliitilise arutelu. Meelelahutuse igapäevane kättesaadav kanal – televisioon – on asendanud sisulised poliitilised kampaaniad kujundite, sümbolite, muusikahelide ja meeldivate telekujudega. Raamatus „Selling Politics” („Poliitika müümine”, 1992) kirjeldab BB C ajalooprogrammide loovjuht Laurence Rees, kuidas „meisterdati” senaatoreid, presidente ja parteijuhte. Hea kandidaat, võtab ta kokku, on meeldiva telenäo ja huumorisoonega kergelt juhm mees. Hea kampaania aga kasutab…
-
Rahvaesindus tuli huvirühmadele vastu ning tänavu veebruari lõpus jõustusidki vee- ja planeerimisseaduse muudatused, mille alusel nüüd iga subjekt saab vette püsiehitisi rajama hakata. Et aga veealune maa on riigimaa, jäeti seadusega ka otsustusõigus maa kasutamiseks lube väljastada või mitte valitsuse kätte. Ja see oli halb uudis Tallinna linnavõimule, sest kuni Keskerakond ei pääse valitsusse, ei tule valitsuselt kindlasti ühtki luba Tallinna lahte kasiinosaarte või Kalevipoegade püstitamiseks.…
-
See, et ilma PhD-kraadita inimene ei ole vääriline ülikoolis töötama, toob kaasa doktoritööde devalveerimise ja makulatuuri tootmise. Inimene on sunnitud kirjutama isegi siis, kui tal ei ole selleks sisemist vajadust. Kaitsmiseks on vaja avaldada mitmeid artikleid, mida tavaliselt keegi ei loegi. Inglismaal ei ole näiteks PhD kaitsmiseks vaja avaldada artikleid dissertatsiooni teemal. Londoni ülikooli King’s College’is, kus ma kaua töötasin, oli kogu õppetöö teadusele orienteeritud ja…
-
Tänapäevani on just tootmismahu (majanduse kogutoodangu) kasv selleks näitajaks, mille abil majandusolusid iseloomustatakse. Siiski arendati idee majanduskasvust kui igasuguse majandustegevuse mõõdust ja eesmärgist selle moodsal kujul välja alles modernismiajastu Lääne-Euroopas. Viie tuhande aastase majandusajaloo valguses võis see idee näida ootamatu, sest varasemas „seisumajanduses” oli hinnatud pigem stabiilsust ning kogumist. XIX sajandil sai koos tööstusrevolutsiooniga majanduses otsustavaks kapitali roll. Tehnilised uuendused ja mehhaniseeritud tootmine lubasid kiiremat kasumit…
-
Nii oleme õhuruumi tabanud tuhapilves osutunud totaalselt sõltuvaks sellest ebaloomulikust ja ääretult keskkonnakahjulikust liikumisviisist. Vaid üksikud vaprad reisimehed söandavad katsetada Euroopa maitsi läbimist, kohtudes senitundmatute eluvormidega Poola kaelamurdvas teededžunglis või trotsides raskusi Baltimaade kitsail maanteil. Kogu tänapäeva arenenud kapitalism koos oma harjumusmaailmaga on justkui poolenisti õhku rajatud; nagu selgub, ei suuda maismaa- ega meretransport isegi väikest osa õhkuihkajaid operatiivselt läbi Euroopa viia. Aktsiisivaba lennukikütus, millega 1940ndatest…
-
Eesti ühiskond väärtustab vaba konkurentsi. Ja kui nii, siis tuleks seda vaadet kohaldada võimalikult mitte-valikuliselt. Teatud eluvaldkonnad oleme turu puudulikkuse või julgeolekukaalutluste tõttu väljapoole konkurentsi tõstnud, kuid ettevõtluses ja poliitikas peame seda endastmõistetavaks. Huvitaval kombel kiidame me ja peame tugevuseks poliitikas konkurentsi erakondade vahel, ent mitte ühe erakonna sees. Vähemasti ajakirjanduslikus tõlgenduses on „lõhe erakonnas” kui midagi negatiivset ja erakonda põhjaviivat käibel juba 15-16 aastat, 1994.…
