-
Segasusele vaatamata suutis loetu minus elustada paranoia. Eestis on sadu tuhandeid inimesi, kes on end sidunud lähiaastatel laenu toel kinnisvaraga, mille turuväärtus on tänaseks kolmandiku ja üle selle langenud. See langusega tekkinud vahe ei ole mõtteline, vaid vahetult tuntav, võrdudes tihti pereisa kümme aasta sissetulekuga, millega pere saanuks määratult edendada oma igapäevast elukvaliteeti. Pangad, kes ise deklareerivad, et võlgnike hulk kes lõplikult käed üles tõstnud, pole…
-
Meie jaoks on kindlasti oluline ka tema side ja toetus Eestile. Davies osales 2007. aasta sügisel president Toomas Hendrik Ilvese juhitud BB C World Service’i „Europe Today” raadiosaate vestlusringis, kommenteerides Molotovi-Ribbentropi pakti mõju Euroopale ja kolmele Balti riigile, 2008. aastal sai ta Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi suure panuse eest Ida-Euroopa ajaloo ja identiteedi uurimisse. Sama aasta oktoobris käis ta abikaasaga ka Eestis, tunnistades eestikeelsele väljaandele…
-
Prantsuse „Surmamängu” näol on tegemist sama eksperimendi edasiarendusega, millega püütakse osutada sellele, et piinamiskäsule allumise valmidus on eriti suur telepurgis. Eksperiment oli üles ehitatud nagu Milgrami oma, kuid elektrilööke arvasid osalejad andvat oma „oponendile” TVmängus, selgi korral tegelikult näitlejale. Seekord oli eluohtlikku lööki valmis andma 80% osalejaist. Teaduskeskkonna asemel olid mõjutajaiks pealtvaatajad, kes „karista!” skandeerides mängijaid jätkama õhutasid; sama nõudis malbelt murelik kaunitarist saatejuht.
Vaid 20% osalejaist…
-
Ajalehed jätsid sihilikult esitamata objektiivse ja täieliku informatsiooni seaduseelnõu tegeliku sisu kohta ja heitsid selle asemel õhku põhjenduseta kahtlusi Eesti kohtuvõimu sõltumatuse aadressil, hirmutasid avalikkust tsensuuriohuga, levitasid mõõdutundetult valeinformatsiooni (sealhulgas nn uuriva ajakirjanduse väidetavalt laia esinemise kohta Eestis) ning esitasid põhiseaduslikule rahvaesindusele ultimaatumi loobuda valitsuse esitatud eelnõu menetlemisest. Kellele on vaja valetavat ajakirjandust? /https://ajaveeb.just.ee/allikakaitse/
*
Kui üks seltskond valetab ühes küsimuses, siis miks peaks uskuma, et ta on…
-
Vene on valinud ühe, mis meenutab väga Oswald Spengleri kultuuride ajaloo käsitlust. Spengler võrdleb kultuure taimedega, mis tärkavad, puhkevad õitsele ning hakkavad seejärel vaikselt hääbuma, kuni lakkavad olemast. Sellise skeemi järgi vaatleb Spengler ka õhtumaist, s.t praegust lääne tsivilisatsiooni. Skeem ise on aga vanem kui Spengler. Juba muistsed kreeklased uskusid, et ajalugu koosneb teineteisele järgnenud ajastutest: kuldsele ajastule järgneb hõbedane ajastu jne. Aeg ja olud lähevad…
-
Oleks kui antaks mingit halvasti meeles ustavusvannet talle niiviisi aina. Kuigi see on muidugi vaid ajakirjanduse komme alati nullist alata, nagu lugeja oleks alati kui täna alles lugema õppinud, on siin varjul midagi veel, sest sedasama tehakse aina uuesti, ei raatsita teda jälle ja jälle tutvustamata jätta. Miks aga ei püüelda sügavamale ajakirjanduse pealiskaudsusest, kuigi maha ei taheta vaikida, selles võiks olla küsimus. Ning vastus oleks…
-
Need kaks võivad olla väga lähedased maailmatõlgendajad, nagu vanas anekdoodis pooltühjast viinapudelist, aga võivad olla ka teineteisest väga kaugel olevad inimesed.
Seda maailmapildi skaalat ei tohi segi ajada tegutsemispildi skaalaga. Sel juhul pole oluline, milline maailm on ja kuhu ta läheb, vaid see, kas maailma muutumist saab mõjutada või mitte. Aktivist (küll on kole sõna!) ütleb, et saab küll, et me peame tegutsema, et paneme käed külge…
-
Aga paljud ei saa rahu, see kõige ihaldatum tiitel on välja loosimata. Kes on Isamaa Isa, iseseisvuse aurumasina Polzunov? Juba kolmandat aastat käib kõige 20aastaseks saamise tähistamine ja pealegi sellise hurraaga, et iseseisvuse sünnist 90 aasta möödumine, mida põhiseaduslik võim koos kodanikega tagasihoidlikul moel tähistas, kipub selle varjugi jääma. Siiamaani on, tundub, mõnelgi 20 aastat tagasi ühiskonna emotsionaalsel laineharjal purjetanul hing haige sellest, et tema ajaloolist…
-
Chandrasekaran annab põhjaliku ülevaate rohelise tsooni olukorrast, kirjeldus on täpne. Äärmise põhjalikkusega on edasi antud juhtivate ameeriklaste olemus, paljude kohta on ära toodud taust ning iseloomustus. Peatükkide vahele on pikitud pilte rohelisest tsoonist. Lugeja saab täpse ülevaate elust ameeriklaste oaasis, elu mujal Bagdadis kajastatakse ainult siis, kui koalitsiooni ajutine valitsus (Coalition Provisional Authority – CPA ) seal midagi korraldanud on. Milline oli sõjajärgne Iraak kohalike või…
-
Tiit Hennoste on olnud peaaegu ainus Tartu ülikooli taustaga meediakriitik, keda praktikud on läbi aastate kuulanud. Ta on Tallinnas paiknevas ajakirjandustööstuses olnud 1990ndatest peale tegev konsultandi ja eksperdina, osaline paljudes leheuuendustes ja reformides. Näiteks Eesti Ekspressi tegemistes on ta kaasa rääkinud 1990ndate algusest, ikka ja jälle on toimetuses kuulda olnud tema nõudlikku, vastuvaidlemist mitte sallivat ninahäält. Hennoste tavalisemaid hinnanguid ajakirjanike tööle on läbi aegade olnud „õlakehitus”,…
