-
Kes aga ikkagi on inimühiskonnas kiskjad ja kes rohusööjad? Tavaliselt seostuvad ühiskonnaredeli ülemised pulgad, kapitalistid ja rikkad, kiskjatega ning nn laiad rahvahulgad tallekestega. Revolutsiooniliste pöörete ajal võib aga laiu rahvahulki vallutada kiskjalik verejanu ja siis rollid vahetuvad. Loosung „Hävitage kurnajad!” on ajaloos sage korduma, kuid keegi pole veel püstitanud loosungit „Tapke töörahvas!”.
Selleks et hundid oleksid söönud ja lambad terved (või et see eristus ise ähmastuks), mõeldi…
-
Elulugude populaarsus võib põhineda üsna samalaadsel osadustundel, mida väiksemale osale inimestest pakub näiteks kollektiivne usukogemus või ka (kõrg)kultuur – luule, kirjandus ja muusika. Ja ei ole mingit põhjust öelda, et seda viimast täidab millegi poolest õilsam või „puhtam” aines, kui meelde tuletada nüüdiskirjanduse seda osa, mis – ükskõik kas valulise hüperboolina, kiretu dokumentaalsusega või rõõmsalt ja mänguliselt – kujutab inimest primitiivse bioloogilise robotina, kasutades „demokraatlikke” keeleregistreid…
-
Mis „muinsus” saab olla uusehitis? Kui ikka juba 15 aastat pärast objekti valmimist on selge, et turg seda ülal pidada ei suuda ja avalike funktsioonide täitmiseks seda vaja ei ole, siis oleks pigem tulnud kompleks „ajutiseks ehitiseks”, mitte „ehitusmälestiseks” kuulutada – mis sest, et valmimise järel määrati linnahallile ka preemiaid ja muud tunnustust. Ja nüüdki leiab alati mõne hiinlase või jänki, kes on valmis ajalehtedele ütlema,…
-
Milleks raha antakse?
Mitmes strateegilises dokumendis on püütud sõnastada sihte või prioriteete kultuuriraha jaotamiseks, kuid enamasti on need väga üldised ja kattuvad omavahel. Hea tahte korral võiks ükskõik millise rahaeralduse nende eesmärkide alla paigutada. Nii ongi juhtunud, et igale Kultuuriministeeriumi programmile leiab vaste ka Eesti Kultuurkapitali rahaeraldustest. Paberite ehk oma kinnitatud prioriteetide järgi võiks Hasartmängumaksu Nõukogul olla kõige spetsiifilisem roll just lastele suunatud ja omakultuuriliste ettevõtmiste…
-
Harald Keresest kirjutada on ühtviisi kerge ja raske. Kerge, sest pole varjata midagi tumedat. Raske, sest ta on üks Eesti loodusteaduse hingi. „Olen olnud üksikrabeleja, minu isiku kujunemist pole keegi otseselt mõjutanud,” ütleb ta ise. Ometi on ta ise mõjutanud mitut loodusteadlaste põlvkonda. Sest kui üldse Eestis on kedagi, kelles kehastub loodusteaduse olemus, siis on see Keres. Loodusteaduse olemus on pidev kahtlemine ja mõtete täpse ning…
-
Mõistmaks päris tavalise inimese mõtlemismustrit, pole kumbki mudel kuigi hästi rakendatav. Loogilise mõtlemise valdamine käib inimesele üle jõu, kuna see nõuab faktiteadmisi ning teaduse kiire arenguga kursisolekut. Mütoloogilist mõtlemist, kus täpsus ja meetod pole oluline, surub ühiskond teaduse ümmardamisega kõrvale. Sestap ongi sellest loobutud ega julgeta seletusi omast peast välja mõelda. Ainult lapsed oskavad seoseid, nimesid ja vastuseid ka ilma eeltööta ja õigete faktideta rahumeeli leiutada.…
-
Konkreetseid piire on nii või teisiti järjest raskem kuhugi tõmmata. Sotsioloog Raymond Williams on öelnud: oleme loodusega liiga tihedalt seotud selleks, et oleks võimalik sest end kuidagi lahti rebida, olgu siis teoreetilises või praktilises mõttes. Nõnda ongi lahenduseks pakutud eristamispüüdest üldse loobumist ning teaduses looduse ja kultuuri kui uurimisobjektide ja -subjektide ühendamist, näiteks semiootik Guido Ipsen kõneleb looduse ja kultuuri (uurimise) vältimatust hübriidsusest. Kui püüda looduse…
-
Kui laia üldsust, muinsus- ja looduskaitse toetajaskonda kaasa tõmmata, oleks mõistlik Euroopa Liidus rakendada seadus, mis paneks sõiduautode omanikud maksma iga üle 50 kW tarbitud kW eest „lisatasu”. See aitaks ka soodsalt kaasa inimeste väärtushinnangute muutumisele. Autokütuse senine hind on ju selle vedeliku turuhind, mis ei ole kaugelt tegelik kahjude hind, mida looduskeskkonnale seda tootes ja põletades põhjustatakse. Ka liikluskorralduse seisukohalt tooks muudatus kaasa sujuvama liiklemise…
-
Ehkki Musial lükkab ümber Suvorovi teesi Nõukogude Liidu 1941. aasta suvel algama pidanud kallaletungist Saksamaale, pakkudes varaseimaks võimalikuks rünnakuajaks pigem 1942. aasta kevadet, jagab ta siiski põhijoontes oma eelkäija teooriat Nõukogude agressiooniplaanidest ning Stalini sõjaeesmärkidest. Musial püüabki oma mahukas uurimuses kasvatada Suvorovi visandatud luudele ajalooteaduslikult vintskemat liha, toetudes uusimatele Venemaal ja Valgevenes kättesaadavaks tehtud arhivaalidele. Teema vastuokslikkuse tõttu tänases Euroopas settinud Teise maailmasõja käsitluste taustal võib siiski…
-
Vaevalt tunnevad poliitikudki valelikust poliittehnoloogiast südames rõõmu. Samas ei söanda nad pahelisi nippe kasutamata jätta, sest sel juhul võtab konkurent „turu” üle. Lohutuseks kõlbab mõnelegi mõte, et kurja vastu saabki vaid kurjaga. Teoorias oleks mõeldav poliitilise kultuuri kokkulepe, praktikas aga piieldaks üksteist kahtlustavalt altkulmu: keegi veaks kedagi kindlasti alt, kas või noppides leppe eest plusspunktid endale. Ja kui lepe tekikski, siis kes kindlustab, et leppest ka…
