-
Täiesti arusaadavatel põhjustel ei taha ega saa mitmed nooremad võimekad uurijad end siduda asutusega, kus sulle esitatakse ridamisi suhteliselt kõrgeid nõudmisi teaduskraadi, grantide hankimise, juhendamise ja muu õppetöö ning eriti nn artiklipunktide kogumise osas. Jõuvahekord pole päris õiglane, sama raske oleks üksiküritajatel läbi lüüa riigikogu valimistel. Kui tipp-poliitik ütleb või kirjutab lollusi, siis unustatakse see oskusliku kampaania järel juba järgmisteks valimisteks ja tasuks on ikkagi kolm…
-
Aeg-ajalt nõretavate pealkirjade all ilmuvad vaimuväitlused ühe või teise ajaloosündmuse ümber on pigem osa meedia turunduspoliitikast. Ja lõpuks, kuidas üldse ametlik ajalugu kehtestuks? Ainuke viis oleks unifitseeritud ja tsenseeritud kooli ajalooõpetus ning mõnede väidete ja mõtete ärakeelamine. Aga seda meil pole. See, kui palju pöörab riik tähelepanu oma ajaloole, sõltub ajaloo rollist riigi ja rahvuse identiteedis. Meie seas elab veel inimesi, kes on sündinud enne Eesti…
-
Mulle tundub üha enam, et heategevus on teatud mõttes kuritegelik nähtus – juhul kui see toimib nagu sotsiaalne indulgents, mis tsementeerib sotsiaalset allakäiku põhjustava elukorralduse. Heategevus-show’s on ju staariks nii alkohoolik, kes kristlike prouade küpsetatud kookidele odekolonni peale joob, kui ka parteilane, kes hardas situatsioonis pildi peale püüab jääda. Heategevus annab mõlemale alibi, kinnistades pildis ja sõnas kõik positsioonid kui normaalsed ja isegi ülevad – ja…
-
Kultuuripoliitika tegemise asemel aga sai Eesti aasta alguses hoopis osa haaravast võistlusest, milles vormiliselt oli arutluse all 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna korraldajate palgaküsimus, sisuliselt aga vallutasid pealinna ja riigi kultuurikomissarid üha uusi tippe labasuse kõrgmäestikus. Kus on tegijate stressi allikad, selgub, kui lugeda uuesti läbi 2007. aastal Brüsselisse kinnitamiseks saadetud kultuuripealinna taotlus. Selle 17. leheküljel on ära trükitud peatükk „Suurinvesteeringud kultuurirajatistesse 2007–2011”. Kümme tähtsamat objekti pidid…
-
Autori tausta avab ehk kõige paremini tema kauaaegne kolleeg Uudo Pragi1, kes jagab toonased teadlased kasutatud ellujäämisstrateegia järgi nelja gruppi: kaasaminejad, kohanejad, sisepagulased ja nišitootjad. Kurs kasutas Pragi arvates (lk 24) „segastrateegiat nišitootjast ja sisepagulasest. Tema lemmiknišš oli etniline geograafia, kuid see oli nõukogude ajal äärmiselt kitsas ja teoreetiliselt suunatud venestamise hõlbustamisele, mis Kursile kuidagi ei sobinud. Nõnda õnnestus tal teha vaid empiirilist tööd, sedagi raskustega.…
-
Mida peaks tegema, mida võis loota ja milline oli tulemus?
Kuigi kliimateadustes on arvestataval määral teadmatust ja ebakindlust, siis peamistes ja olulistes asjades (kliimamuutuste reaalsus ja inimtekkelisus) enam vaidlusi ei ole ning teadmiste hulk üha kasvab1. Hea ülevaate meie teadmiste hetkeseisust annavad muu hulgas IPCC 2007. aasta aruanne2, seda täiendav „Kopenhaageni diagnoos” 3 (edaspidi KD) ning 2009. aasta alguses samuti Kopenhaagenis aset leidnud kliimamuutuste-teemalise kongressi kokkuvõttev aruanne4 (edaspidi…
-
Kui palju saaks olema pealekaebusi maksuametile: üürib naaber vist oma korterit välja, aga ega ta makse maksa, laseks õige kontrollida! Katse oleks ühiskonnale veelgi haavavam, kui kaebajad välja anda. Tõeline puhastus! Rahvususk – umbusk ligimese vastu – saaks tublisti toitu.
Ometi on riike, kus sissetulekud on laiemalt avalikud kui meil siin, kuigi riikide enamus piirdub samasuguse või väiksema avalikustamise määraga. Küllap nõuab läbipaistvusega toimetulek rohkesti vaimset tugevust.…
-
Ühesõnaga, lugemisaastat välja kuulutades on kultuuriministeerium jõudnud tormilise tegevuse imiteerimise alal uue kvaliteedini. Selles veendumiseks piisab igaühel lugemisaasta kodulehekülje külastamisest (http://lugemisaasta. ee), kus lugema õpetab keegi Kiizu Miizu. „Lugemisaasta eesmärk on tuletada meelde, et lugemine on nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi,” loeme sealt naudinguga. Tagapool täpsustatakse: „Lugemisaasta on mõeldud kõigile, kes oskavad ja tahavad lugeda või alles õpivad lugema või kes mingil põhjusel veel…
-
Vaadelgem toimetaja tööpanust lähemalt. Maris Johannes on töötanud Eesti Raadio kultuuritoimetuses 1993. aastast. Raadio arhiivis on üle kuuesaja tema toimetatud saate kirjandusest, keelest, teatrist, rahvausundist, kosmoloogiast, filosoofiast, identiteedist jpm. Kuueteistkümne tööaasta jooksul on Maris Johannes loonud aukartustäratava koostöövõrgu keele- ja kirjandusteadlaste, kirjanike, folkloristide, näitlejate ja lavastajatega. Tema autorkond on ulatunud Madis Kõivust, Jaan Kaplinskist, Mats Traadist ja Mikk Mikiverist Enn Kasaku, Jaan Unduski, Doris Kareva, Marin…
-
Sellised küsimused võivad kerkida mõtetesse lugejal, kes võtab esmakordselt kätte äsja „Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud Arthur Võõbuse raamatu, teades enne vaid seda, et Võõbus (1909–1988) oli eesti teoloog. Viimast aga ei tea omakorda jälle paljud rahvusvaheliselt tuntud teadlased, kelle uurimisvaldkonnaks on süroloogia – valdkond, tänu millele Võõbusest ongi saanud „rahvusvaheliselt tuntumaid eesti humanitaarteadlasi” (vt A. Annuse saatesõna lk 397 jj). Mitmed väga nimekad saksa religiooniloolased, sealhulgas…
