Glucksmanni auks peab ütlema, et ta on suutnud juhtida Gruusia presidendi mõtteradadele, mis pakuvad soovijale palju laiemat mõtlemisainest, kui raamatukesest esmapilgul ehk eeldada võikski. Ridade vahelt lugemise oskus tuleb kasuks. Raamatu esimeses peatükis on tõeliselt kaasakiskuvalt esitatud Gruusia (Saakašvili) versioon 2008. aasta augustisõja põhjuste, puhkemise, kulgemise ja tagajärgede kohta. Presidendi sõnumis on palju sellist, mida Eesti avalikkus on juba kuulnud ja üldjoontes omaks võtnud (Venemaa pikaajalised…
SKT vähenemisest palju tõsisem probleem on järsult kasvanud töötus. Olgugi majanduses juba näha elavnemise tundemärke, ei kao tööpuuduse probleem niipea, vaid võib hoopis süveneda ja teravneda. ILO metoodika järgi töötuse taset rehkendades ei pruugi me saada olukorrast õiget ülevaadet. Me ei tea ju kuigi täpselt elanike arvu ja seda, kui paljud veel õpivad või juba pensionil on, kui paljud üldse töötada soovivad, kui paljud juba välismaal…
Marx versus marginalism
Marxi teooria oli mitmes punktis kahtlemata puudulik ega suutnud seletada lõpuni adekvaatselt näiteks seda miks kaupade hinnad kõiguvad, või miks kolmetoalise korteri hind kunagi ei ole madalam kui paaril sussidel. Marxi tööväärtusteooriale vastanduva, 1870. aastatel „nõudmise ja pakkumise” teooriast välja kasvanud marginalistliku majandusteooria kohaselt omandab kaup väärtuse hoopis teisiti. Lihtsustatult lahti seletades määrab kaupade väärtuse ära piirhind (marginaal), see tähendab summa mille inimene on…
Vastupidi, puude nappus on põhjustanud hoopis võidujooksu viimastele puudele. Huvitaval kombel pole inimesed keskkonna allakäiku ka eriti tunnetanud, sest see on juhtunud paljude inimpõlvede järjekindla laastava tegevuse tulemusena. Ponting jätab aga analüüsimata asjaolu, et nüüdisaja ülikiire globaalne ökoloogiline allakäik on siiski suhteliselt hästi teadvustatud nii valitsuste kui ka lihtsa inimese tasemel. Seetõttu on meil erinevalt iidsest Mesopotaamiast arvatavasti suurem võimalus ökokatastroofi ennetada. Pontingul võib aga olla…
Võib jääda mulje, et on käimas suur teadlastevaheline debatt selle üle, kas üleilmne kliimamuutus on inimtekkeline, või veelgi enam – kas seda üldse ongi. Kuid vaid põgusaimgi süüvimine näitab kiirelt, et see „debatt” käib ainult konfliktiihalusest ajendatud ajalehtede-ajakirjade veergudel, blogides ja Interneti-saitides ega põhine mitte mingil moel teaduslikul teadmisel globaalsetest kliimaprotsessidest. Erialateadlased ei tegele juba ammu küsimusega, kas kliimasoojenemine toimub või mitte, ja kui jah, siis…
Aga võlg pole ainult raha. On ka kultuuriline võlg. Me oleme laenanud oma kõrg- ja argikultuuri osad kildhaaval kokku teistelt. Oleme laenanud ideid ja ideaale. Kirjanduse ja kunsti tegemise põhimõtteid. Kotletid, kapsad ja kartulisalati. Muidugi oleme mugandanud nad omaks või kombineerinud laenatud tükkidest midagi oma. Ja kõige tipuks, see on võlg ka mingil metafüüsilisel, abstraktsel, üldisel, hinge, mõtete ja tunnete tasandil. Me oleme oma vanematele võlgu. …
Indrek Jürjo tundis baltisakslaste tähenduse ja tähtsuse Eesti ajaloos ära tudengina, kuigi nõukogude ajalookäsitluses oli nende roll hinnatud läbinisti negatiivseks. Suurt tahtekindlust nõudis juba seegi, et üleüldse tegelda küsimustega, mis kord juba ajaloo prügikasti heidetud. Kui hakkasin uurima Eesti arhiivinduse ajalugu, siis oli Jürjo see, kes rõhutas baltisakslaste teedrajavat rolli siingi. Eesti vanima tänaseni tegutseva arhiivi, Tallinna Linnaarhiivi rikkuste avastajaks peetakse Friedrich Georg von Bunget. Ta…
Arhiiv kui asutus
Esimese niidiotsa arhiivi ajalooliseks mõistmiseks pakub etümoloogia: nii oma kreeka kui ka ladina sünnipäralt on „arhiiv” seotud võimu ja kontrolliga. Kreeka archē viitab valitsemisele ja archeion märkis valitsushoonet, nagu ka ladina archivum (magistraatide residents Roomas). Tava säilitada valikuliselt dokumente sündis vajadusest hallata paremini valdusi ja alluvaid. Arhiiv on võimas instrument kirjalikus kultuuris. Nii võib näiteks pidada üheks murranguks Euroopa arhiivinduse ajaloos inkvisitsioonimenetluse sündi XIII…
Ühtedele seostub Jürjo nimi ennekõike lähimineviku uurimisega, teistele aga valgustusajaga. Minu meelest oli Indrek ennekõike mõtteloolane, kelle teekond ajaloopõllul algas ajas veelgi kaugemalt. Oma teise ülikooliaasta uurimistöö teemaks valis Indrek Saksa rüütli ja humanisti Ulrich von Hutteni (1488–1523) elu ja tegevuse. Vaesunud aadliperekonnast pärit von Hutten pandi üheteistkümne aastaselt kloostrisse, kus teda ootas ees benediktiini ordu mungaks pühitsemine. Kuue aasta pärast noormees põgenes ja alustas rändurielu,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
