-
1. Olen alati mõelnud, et tühjale saarele võtaksin kaasa piibli ja kogutud Shakespeare’i, nende abil asustaks endale terve mandrigi ära. Aga mustast sarjast ilmselt võtaksin Wittgensteini „Filosoofilised uurimused”, seda saab ka pildikaupa lugeda, siit või sealt lahti võtta ja mõtiskleda. Siis ehk veel Habermasi „Avalikkuse struktuurimuutuse”, et üksinduses meelde tuletada, mis asi see ühiskond on; ja lõpuks vahest Abū Hāmid al-Ghazālī „Eksitusest päästja. Lampide orv”, et…
-
Kuidas hindad sarja ja ka üksikute raamatute vastuvõttu, mõju ja retseptsiooni eesti kultuuris? Adam Smith näiteks vist jäigi vastukajata?
Selliste kultuurinähtuste mõju kirjeldamiseks kasutatakse mõnikord majandusteadusest ülevõetud fraasi trickle-down effect – allapoole nõrgumise efekt. Mõte on siis selles, et nähtuse mõju imbub kusagilt ladvikust allapoole kogu ühiskonda väga pikkamisi, aga siiski vääramatult. Kahjuks ei ole sellise mõju kohta selgeid empiirilisi tõendeid ette tuua ja seda kontseptsiooni…
-
Aastal 2006 valitsuse heakskiidu saanud ja tänaseni kehtiva riikliku arengukava „21. sajandi Eesti muuseumid” rakendusplaan aastateks 2006–2010 näeb ette tabelitäie kaunisõnalisi ülesandeid. Juba jaanuaris 2007 pidi tööle hakkama muuseumide infosüsteem MuIS (www.muis.ee). See töötabki, aga ausas vana voki tempos, mitte näiteks raamatukogude e-kataloogi ESTER kasutajale harjumuspärase kiirusega (Google’i otsingust rääkimata). Teiseks paistab kohe välja, et muuseumid on oma kogude infot välja pannud väga ebaühtlaselt. Ka püüdlikumate…
-
Valitsemise teadussuund
Uurimuslikult ulatub valitsemisstruktuuride seostamine turukäsitlusega tagasi vähemalt 1930. aastatesse ning nurgakiviks on 1937. aastal ilmunud Ronald Coase’i artikkel „Firma olemus” („The Nature of the Firm”). Coase esitab seal näiliselt lihtsa küsimuse: miks on olemas firmad, kui on olemas turud, ehk miks üht osa majandustegevusest koordineeritakse turu vahendusel, teist osa aga firma mõistega tähistatud valitsemisstruktuuri abil? Coase’i vastus sellele küsimusele on seotud tehingukulude kontseptsiooniga (transaction costs). Nimelt…
-
Siinses kirjutises püüan pigem arutleda selle üle, mida Changi ja Halliday telliseteos peaks meile ütlema ja tähendama. Millisesse valgusse peaks see asetama inimlikkuse? Mida peaks raamat lisama asjaolule, et Mao „oli prohvetlik, jõhker, halastamatu, ajuti tapahimuline revolutsionäär”, nagu iseloomustas teda seesama Kissinger?
2.
Üks esimesi asju, mille „Maod” lugedes teada saab, on see, et Mao luges kogu elu väga palju raamatuid. Ometi ei selgu, mida ta täpselt luges.…
-
Raamatu 34 artiklit on loomulikult erineva tasemega. Mõnedes pakutakse täiesti uut materjali vähe kajastamist leidnud teemadel, teistes on võetud enam või vähem kokku see, mis teaduses siiani tehtud, ja täiendatud seda arhiivimaterjalide abil. Sisuliselt on keskendutud riiklike kuritegude ja stalinismi ning jätkunud sovetiseerimise rõhumismeetmete kujutamisele. Kahjuks ei hõlma see köide peaaegu üldse viiekümnendate aastate keskpaigale järgnenud perioodi. Teos jaguneb neljaks osaks: ajalooline taust, millel puudub kahjuks…
-
Aga võta näpust! Toon näitena väljavõtte nimetatud seletuskirja kõiki kultuuritöötajaid ilmselt kõige enam erutavast kohast, kus kõneldakse kultuuriministeeriumi valitsemisala palkadest: „Keskmine palk 2009. aastal oli 11 169 krooni, mis võrreldes 2008. aastaga vähenes 5,6%. 2010. aastal planeeritakse keskmise palga langust 11,3% (2007. aasta keskmine palk oli 10 353 krooni)”. Kas te saite aru, kui suur on siis 2010. aastaks kultuuritöötajaile planeeritud keskmine palk? Muidugi mitte, selleks…
-
Igasuguseid kriteeriume võib välja tuua, aga põhiliseks juhiks on ajakirjanduses ikka olnud näitamiseks valitud rühma omadustega seotud visuaalsed klišeed: vaene pensionär peab kandma turuletilt ostetud rõivaid ja uusrikas kuldketti kaelas. Õpetajal peab olema range välimus ja arstil valge kittel seljas. Ja kui pannakse mitu sama rühma inimest, siis valitakse tavaliselt nii, et tulemus oleks mitmekesine.
Aga viimasel ajal on mulle naiste piltide juures silma jäänud üha enam…
-
On iseloomulik, et loomemajandusena defineeritud tegevus on järjekordse pesa leidnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, mitte kultuuriministeeriumi hõlmas, mis kriipsutab alla, kummale poolele liitsõnast loomemajandus suurem rõhk on pandud. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu juhib asja Balti juhtimiskonverents. Selle teadmisega võikski lõpetada – loomemajandus on nüüd küllap kindlalt juhitud nagu iga teinegi äri. Sest korraldajad, vahendajad ja teised tugiteenuste osutajad on jämeda otsa enda kätte saanud. Põhitegevusele (looming ehk…
-
Ootamatult mainis Zahavi, et Uuspõld eksib, kui arvab, et see tükk on vaid puhas meelelahutus. „Ürgmees” olevat teaduslikult täiesti adekvaatne sissejuhatus evolutsioonilisse psühholoogiasse. Zahavi oli rõõmus, et tänu Undi ja Uuspõllu ettevõttele saab eesti rahvas esmase aimduse inimese tõelisest olemusest ning just praegu käitumisteadustes toimuvast revolutsioonist. Vähe sellest, et meis on tõepoolest säilinud ürginimese jooni – tegelikult pole viimasest jääajast saati meie psüühikat määravates geenides toimunud…
