-
Ümberasumise eellugu ja käik
Baltimaade sakslaste lahkumine oli tingitud 23. augustil 1939. aastal Moskvas sõlmitud Saksamaa ja NSV Liidu kokkulepetest (Molotovi-Ribbentropi pakt) ja täpsemalt salajasest lisaprotokollist. Selle alusel jagasid kaks suurriiki Ida-Euroopas iseseisvate riikide arvelt huvipiirkonnad. NSV Liit, kes sai oma mõjusfääri ka Eesti ja Läti, andis Saksamaale vabad käed sõjategevuse alustamiseks läänes. 1939. aasta 1. septembril algas Saksamaa kallaletungiga Poolale Teine maailmasõda. Poolast sai esimene riik,…
-
Mõnevõrra põhjendatum tundub see, kui määratleme ennast „põhjamaise kultuurina”. Kuigi Eesti ilmastik pole sugugi karm, võrreldes arktiliste või subarktiliste paikadega, on meie eluviis paratamatult põhjamaisem kui enamiku nende kultuurikandjate oma, kellega tihedalt läbi käime. Samas ei pea alati paika kõik „põhjamaisust” kirjeldavad stereotüübid, mida oma identiteedi kinnitamiseks kasutatakse. Eriti eksitav näib arusaam põhjamaisest individualismist, mis aetakse hooletult segi modernsele massiühiskonnale tüüpilise indiviidikultusega. Kui uurida eesti pärimuskultuuri,…
-
Positiivses võib muutuda küll. Muidugi saab pahatahtlik hing Lissaboni lepingu ratifitseerimisprotsessi jäädagi tooma Euroopa Liidu ebaefektiivsuse ja konkurentsivõimetuse näiteks, kuid täpselt sama hästi kõlbab see tõestama Euroopa õigusriikluse püsivust. Igal muul kontinendil oleks selline liivatera nagu ühe väiksema ja vaesema liikmesriigi jonnivast veidrikust president kohe survepesuga allavoolu lastud, aga meil Euroopas istuti ja oodati, veendi ja kannatati. Kahju ainult, et Václav Klausi jonn nii silmatorkavalt tobeda…
-
Seepärast tekibki kõigepealt küsimus, miks tahtsid autorid Gabrielle Hogan-Brun, Uldis Ozolins, Meilutė Ramonienė ja Mart Rannut oma rahvusvahelise ajakirja jaoks kirjutatud teose kaks aastat hiljem kohalikult veel kord välja anda. Uues sissejuhatuses oleks võinud seda selgitada, sest eesmärke leiaks isegi mitu. Esiteks laiendab kolme Balti riigi keeleolukorra ja poliitika võrdlus kindlasti kohaliku lugeja silmaringi. Teiseks on huvitav lugeda ülevaadet viimase paarikümne aasta keelepoliitilistest otsustest ja nende…
-
Kogumiku kümnes artiklis vaetakse angloameerika traditsioonilise filosoofia võtmes liberalismi piire kas patriotismi, rahvusluse või mõlema vaatepunktist. Markeeritakse ühisosa, mida need võiksid liberalismiga jagada, ning nii selginevad ka rahvusluse ja patriotismi piirid liberaaldemokraatias. Liberalismis on tähtsaks peetud indiviidi ja vabadust, usutud inimeste moraalsesse võrdsusesse ja võimesse elu omaenda mõistuse abil juhtida. Vaatepunkt on universalistlik, väärtustades seda, mis kõigi puhul on oletatavalt sama. Siit vastandumine vahetegemisele, õigustamata piirangutele,…
-
Võib-olla ongi tudengid ja inimesed, kes XIV sajandiga esmatutvust teevad, „Kauge peegli” kõige tänulikum sihtgrupp. Lisaks neile, kes ajaloost lugu otsivad. Tuchmani eestindus ei ole kriitikaveergudel väga suurt tähelepanu pälvinud. Aga ilmunu on olnud tasemel ja lugejale, kes enne raamatu käsilevõtmist erinevaid arvamusi tavatseb kõrvutada, võib soovitada medievist Priit Raudkivi kirjutist „Vabadus kirjutada, õigus vaikida”.1 Viimases on Tuchmani fenomen selgelt ja väärikalt esile toodud. Eesti ajaloolaste…
-
Nüüd, mil me oleme asjast huvitatud ministeeriumide (ilmselt osa ministeeriume ei pea oma arvamuse avaldamist vajalikuks) arvamused protsendiprintsiibi kohta teada saanud, on aeg kriitikat analüüsida ja mõelda, kuidas põhimõtte rakendamiseks vajalike õigusaktidega edasi liikuda. Ega me arvanudki, et eelnõu ilma küsitavuste ja probleemideta kohe riigikogu istungisaali jõuab – selleks on tegemist Eesti jaoks päris uue ja varem seadustega reguleerimata algatusega. Koos teiste ministeeriumidega (eelkõige majandus- ja…
-
Loomulikult sisaldavad need lepingud ka muid lubadusi peale huvirühmade omade. On aatelistel kaalutlustel nimetatut ja puhtakujulisi kosjasõite, mille abil saadakse väikese kuluga konkreetse sihtrühma toetus. Kuid isegi hoolimata must valgel kirjapanekust lepingutesse võib juhtuda, et igaühe asi ei liigu edasi ühesuguse kiirusega. Seda eriti oludes, kus rahanappus pitsitab valusasti ka valitsust, ning mis oleks lihtsam kui tagasihoidlikumale küsijale öelda, et „saate ju isegi aru, väliskeskkond on…
-
Eesti rahva mallification (sõnast shopping-mall – ostukeskus) algas tegelikult juba vene ajal, kui magalarajoonid ABCdega täis tipiti. Ruumi ja kauba mahuline tasakaal ei erinenud seal kokkuvõttes ilmselt kuigi palju tänastest ostukeskustest, kus hiiglaslik osa ruumist on pühendatud ahvatluse loomisele ja massiesteetikale, mille eesmärgiks on inimesi ühest boksist teise meelitada. Ostlejad – kes vastanduvad ostjale, inimesele, kes tuleb poodi kindlal sammul, et osta vajalikke, mitte lihtsalt saadaval…
-
Meie mees Casablancas
„Jah, mul ei ole mingit kontakti eesti kolooniaga. Lahkusin Eestist 28 aastat tagasi, olen 20 aastat Prantsusmaa kodanik. Ma ei räägi enam eesti keelt, mu haridus on prantsuse- või saksakeelne. Ma pole iial kavatsenud tagasi minna maale, kus ma ei tunne enam kedagi. Niisiis on üsna normaalne, et ma ei pea ennast eestlaseks, seda enam, et patriootiline meelsus on mulle alati võõras olnud.” See…
