-
Steve Pyke’i filosoofidele pühendatud fotoalbumis määratlete filosoofia kui millegi, mille abil uurida põhilisi kategooriaid, mille abil maailmast mõelda, kuid lisate kohe, et „sel puuduvad piirid” ning „etteantud tehnikate loetelu”. Seega paistate olevat väga liberaalsel seisukohal selle suhtes, mida pidada filosoofiaks. Kas oleksite sama liberaalne väite osas, et ei leidu universaalseid hea filosoofia kriteeriume?
Ma arvan, et need kriteeriumid on lokaalsed selles mõttes, et see kogum oskusi, mis…
-
* 2008. aasta Kultuuriministeeriumi haldusalas olevad maakonnamuuseumid tervitavad Kultuuriministeeriumi tähelepanu ja tegevust Eesti kultuuri regionaalselt tasakaalustatud toimimiseks oluliste riigieelarveliste kultuuriasutuste arendamisel.
* Eesti maakonnamuuseumid on erinäolised nii oma traditsioonide, ülesehituse, koosseisu kui ka ressursside osas. Peamine ühendav tegur on meie suunatus ajaloolis-kultuuriliste piirkondade terviklikule hõlmamisele muuseumi tööspetsiifika perspektiivist.
* Eesti maakonnamuuseumid näevad oma peamise tugevusena tihedat seotust piirkondliku identiteediga. Kohasidusus tugineb olusid tundvale ja paindlikule piirkondlikule suhtlusvõrgustikule. Olulise…
-
Näiteks: „Rahvusooperi missiooniks on edendada Eesti rahvuslikku teatri- ja muusikakultuuri, propageerides ja tutvustades seda nii kodu- kui välismaal, ning teha maailma teatri- ja muusikakultuuri paremik kättesaadavaks ka Eestis”. Kas mõni rahvaesindaja seda juhtumisi ei tea? Vaevalt. Aga kuidas ka ei tahaks, seda, milliste palkadega rahvusooperis järgmisel aastal tuleb arvestada, kui palju inimesi koondada ja tegevust koomale tõmmata, teada ei saa. Raske on õigusloomes leida dokumenti, mille…
-
Nüüd on aga detektiiv nukra putukasõbra Gil Grissomi ja imalalt sentimentaalse kõiketeadja Horatio Caine’i kõrval üksnes teisejärguline ja juhm tegelane, kelle absoluutselt puudulik seksapiil on igaveseks tagaplaanile tõrjunud ja kelle nimi kunagi ei meenu. Loomulikult ei tähenda kriminalistide tulek klassikaliste dekkarite lõppu, vaid üksnes seda, et ka need on medieeritud uue kriminalistika diskursuse kaudu. Seriaalid nagu „CSI: Kriminalistid”, „CSI: Miami”, „CSI: New York”, „NCIS” jne on…
-
Teisest küljest on humanism kultuurilooliselt selgesti piiritletud: see on hiliskeskajal alanud liikumine, millega tõsteti uuesti au sisse paganlik filosoofia, kreeka ja rooma kirjandus, viimaks ka egiptuse kultuur. Sellises tähenduses märgib humanism ennekõike kirjatarkust, ja kuigi sellega käis kunagi kaasas suurejooneline ühiskondlik projekt, on seegi nüüd unustusse langemas. Paganluse taastulek on tänapäeval nihkunud hoopis teisele tasandile: see puudutab nüüd rohkem inimese suhet loodusega, industriaalühiskonna kriitikat, ökoloogilisi mudeleid…
-
Muidugi ei olnud riigieelne või ka riiklikuga kõrvuti kulgev karistusõigus tänapäeva mõistes individualistlik, isikut väärtustav. Indiviidi tunnustas see üksnes sugukonna, seisuse vms liikmena. Indiviidi ja tema individuaalse süü toomine karistusõigusesse on ilmselt tõepoolest kristlik saavutus, mis ei piirdunud üksnes kanoonilise karistusõiguse ja kirikliku kohtupidamisega – ka riik kui ilmalik asutus oli ikkagi kristlik. Karistusõigus on oma olemuselt imperatiivne, põhineb riigi sunnijõul, kus indiviid erinevalt eraõiguse dispositiivsusest ei…
-
Alustuseks tsiteerin autorit ennast: „[—] ühiskonnas peab valitsema õiguse (mitte juristide!) ülemvõim. Ilma sellise ülemvõimuta ei ole õigusriiki, sest too tähendabki mitte lihtsalt hästi palju õigust ja seadusi, vaid kogu riigivõimu mõõdukust ja kõikide võimukandjate allumist õigusele. Karistusõiguses tähendab riigivõimu mõõdukus ühiskonna eneseregulatsiooni usaldamist seadusandja poolt ning karistusähvarduse kehtestamist ainult siis, kui see eneseregulatsioon millegipärast ei toimi [—]” (lk 8).
Õhtumaise ühiskonnaideaalina tasub seda seisukohta meeles pidada…
-
Oli aasta 1935, kui ilmus I köide (esiajalugu ja muistne vabadusvõitlus), peatoimetajaks H. Kruus, tegevtoimetajaks H. Moora. 1937. aastal järgnes II (Eesti keskaeg), tegev- ja peatoimetaja H. Kruus. Aastal 1940 jõudis veel ilmuda III (Rootsi ja Poola aeg), tegevtoimetaja O. Liiv, peatoimetaja ikka H. Kruus. Tollased autorid olid H. Kruus ja H. Moora, E. Laid ja J. Mägiste, P. Johansen, R. Kenkmaa, E. Blumfeldt, F. Linnus,…
-
Jätkuks esimesele kokkupuutele Narva sadamaraamatutes leiduvate massiliste arvandmetega sai Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rootsiaegsete arveraamatute analüüs Rootsi riigimajanduse seisukohast. Just sel teemal valmis Piirimäel 1974. aastal doktoritöö, mis õnnestus küll edukalt kaitsta, kuid uurimus pidi käsikirja jääma. Ei kuulunud ju Rootsi aeg prioriteetsete uurimisvaldkondade hulka, mille peale raisata paberilimiiti; pealegi oli ametlikus Eesti NSV ajalookirjutuses Rootsi võimuperiood lühidalt kokku võetud kui koloniaalvõimu ajajärk, et seda poliitiliselt,…
-
Organiseeritud eesmärgid kujunevad aga paraku viisil, mis annavad võimaluse mõnedel teisi alla suruda. Sellest on rääkinud terve plejaad teoreetikuid ja praktikuid, SaintSimonist Che Guevarani, Marxist Maoni. Ühelt poolt pannakse oma elanikkonna „hea elu” nimel toime tegusid, mis teiste elu võtavad või selle jalge alla tallavad, näiteks teisi orjusse sundides, teiselt poolt eristatakse ka oma elanikkonna hulgas „kodanikud” neist, kel pole teistega võrdseid õigusi ja kelle elu…
