-
Ei ole olemas õiget ja vale eesti keelt. On olemas erinevad allkeeled, mille seas ka kirjakeel/normikeel/ standardkeel. Ainult selles allkeeles on olemas normingud, mis ütlevad, milline vorm on õige. Muudes allkeeltes neid lihtsalt ei ole. Seega on keeleseaduse keskne küsimus: kus peab tarvitama normikeelt? Keegi pole kahelnud, et seda tuleb teha ametlikus tekstis.
Uus keeleseadus toob aga kirjakeelsuse nõude avalike tekstide maailma, pannes selle kohustuse ka osale…
-
Üldjoontes tähendab see seda, kuidas mõelda moraalsetest ja poliitilistest väärtustest. Berlin väidab, et väärtused on loomulikult olemas, ent niisamuti on olemas pidev konflikt, mis on inimloomuse ja inimeste kooselu vältimatu osa. Erinevad väärtused ei pruugigi olla ühildatavad, see tähendab, tuleb teadvustada pidevat ja alati olemas moraalset konflikti, mis ei lase ühendada erinevaid väärtusi harmooniliseks tervikuks. Selles osas kõrvutas Steven Lukes oma ettekandes Berlinit Max Weberiga, mõlemad…
-
Tsiteerin: „Teatrite puhul oleme leppinud kokku, et säilitame tänaseks Eesti teatrimaastikul välja kujunenud organisatsioonilise struktuuri. Selle ülesehituse väärtus seisneb riiklike teatrite, kohaliku omavalitsuse teatrite ja kolmanda sektori teatrite ühistoimes.” Kes „me”? Mis asi see väärtuslik teatrite „ühistoime” on? Kindlasti loeti ministri avaldust erilise huviga Tallinna Linnateatris, mille arenguplaanidele ja nüüdseks ka igapäevasele toimetulekule on munitsipaalperemees jämeda kriipsu peale tõmmanud. Abi pole aga kuskilt loota, sest linnateater…
-
Arutlusel on oma heuristiline aspekt, mis ärgitab sellega, et tänapäev võib tõepoolest leida endale (mingile nähtusele) asjalikuma või mõtestatuma aluse, ja praktiline külg, mis paneb küsimuse alla ajaloo prügimäe kujundi legitiimsuse.
Ajaloopoliitika kahestuv mõiste
Avalik teave selle kohta, kuidas valitsused ja ministrid põhjendavad tänapäeval ajalooga oma kavandatavaid või juba tehtud poliitilisi samme, on loonud kujutluse, nagu oleks kogu ajaloopoliitika „võimukate” (parteieliidi, riigiametnike) privileeg. Moodsa ajalooteadvuse politiseerumine (demokratiseerumine) ja…
-
Beauvoir suudab end lahti rebida individualistlikust perspektiivist ja ahistorismist, mis iseloomustab Sartre’i „Olemist ja eimiskit” ja millele toetudes ei ole võimalik seletada naiste alistamist kui kollektiivset, ühiskondlikku ja ajaloolist nähtust. Selline lahtirebimine osutub võimalikuks tänu sellele, et Beauvoir selgitab naiste alistamise algupära hegelianismist ja marxismist lähtuvalt. Beauvoir väidab, et suhetes naisega loodab mees vältida inimsuhetes (s.t meestevahelistes suhetes) paratamatult ja pidevalt esinevaid pingeid ja konflikte, sest…
-
Näiteks essees „Cézanne’i kahtlus” vaatleb Merleau-Ponty Cézanne’i maalikeelt kui algupärase visuaalse maailma fenomenoloogiat, mis jääb truuks elavale fenomenile ega alistu geomeetrilisele perspektiivile. Filosoofiagi peaks Merleau-Ponty sõnul olema sama loov kui kunst, see ei tohiks olla mitte valmis kujul eest leitava tõe representeerimine, vaid tõe olemisse toomine. Nii nagu Merleau-Ponty puhul ei saa kõnelda keelefilosoofiast kitsas tähenduses, ei saa ka tema kunstikäsitlusi paigutada kitsalt esteetika või kunstiteooria…
-
Ma ei taha selles küsimuses võtta lõplikku seisukohta; soovin vaid viidata tõsiasjale, et teistsugune lugemisviis on võimalik – ning et seda on tehtud. Mainitagu kas või Ernesto Laclau postmarxismi, kus kogu eelnenud traditsiooni tõlgendatakse sattumuslikkuse loogika ehk hegemoonia keskse kategooria valguses. Siin ilmutab juhus end marxistliku teooria sümptomina – ja me teame, et sümptom puudutab, tunnistab ja markeerib alati midagi olemuslikku (olgugi et äraspidisel moel). Kuid…
-
Kui keegi väidab, et keel on üksnes eneseväljenduse ja kommunikatsiooni vorm, siis ei tohiks unustada, et selle vormiga on seotud sellised tähtsad omadused nagu informatsiooni ammendavus, mõistetavus ja tõeväärtus. Erinevatel „keeleregistritel” on ka müüditeadvust puudutavaid omadusi: keeles kehastuvad püha ja paha, mäng, loits ja ligimeseaustus. Sõnavara ja sõnumite tasandil kultiveerivad või hülgavad keelekasutuse tavad sotsiaalset empaatiat ja respekti Teise vastu. Keelediskussiooni keskmeks on nn õigekiri, aga…
-
Tänaseks oleme pidanud rahandusministeeriumile esitama 2010. aasta eelarveprojekti, kus tegevuseks ette nähtud riigieelarve vahendid vähenevad veel 9% kehtiva eelarvega võrreldes. Nagu varasematel aastatel on ka 2010. aasta eelarve tegemise aluseks rahandusministeeriumi esitatud piirsummad, mille sisse ministeeriumid oma eelarve mahutama peavad. Sellegipoolest esitas kultuuriministeerium eelarveprojekti, mis neisse piiridesse ei mahu. Peamiseks põhjuseks see, et rahandusministeerium toetub oma ettepanekute tegemisel ühele arvestusmetoodikale, aga kultuuriministeerium näeb oma valdkonda tundes…
-
Positiivne on ka see, et kui autor viitab mõnele raamatule või artiklile, mis on tõlgitud ka eesti keelde, siis on lisatud vastav viide. Vigu mulle silma ei hakanud, erandiks on ebatäpne viide leheküljel 276, millest osa sobiks paremini 279. leheküljele.
Mis on vaimufilosoofia?
Enne kui saab öelda, mille poolest erineb Lowe’i sissejuhatus teistest sissejuhatustest vaimufilosoofiasse (ning neid ei ole vähe!), tuleks määratleda, mis see vaimufilosoofia üldse on.…
