-
CDga on kaasas kõigi laulude originaaltekstid ja tõlge inglise keelde ning lisaks ka muud taustinformatsiooni. Eestit esindavad „Koit” ja „Ärgake Baltimaad”. Valik on väga huvitav ja näitab, kui mitmekesised võisid olla protestilaulud. Nimetatud kooslusest võib näiteks leida punki, pateetilis-rahvuslikke laule, popmuusikat, rokki ja poliitilisi šansoone. Ühe laulu puhul on lausa tunne, nagu laulaks Punaarmee meeskoor. Esindatud on nii 1968. aasta Praha kevade hümn, mis taasavastati 1989.…
-
Autor ongi püüdnud neile küsimustele vastust leida, kuid see pole olnud lihtne. Pole neil teemadel lihtne kirjutada ega kerge aru saada. Ausalt öeldes nõuab raamatu lugemine väga häid eelteadmisi soome-ugri rahvaste etnogeneesi, arheoloogia, rahvaluule ja keeleteaduse kohta. Kahjuks aga on kuidagi nii kujunenud, et meie teadmised neis valdkondades teevad paraku vähikäiku. Ja pole ka näha, et olukord niipea paraneda võiks, kuigi meie enda kujunemis- ja kultuuriloo…
-
Nii või teisiti on tegu väga inspireeriva tekstiga, mis pakub uudseid ja üllatavaid vaatenurki vanadele küsimustele ning innustab sellega loodetavasti viljastavat diskussiooni. Kuid võib minna ka hoopis teisiti, sest raamatu esimesed 200 lehekülge on oma fakti- ja materjalitiheduses äärmiselt tiined, samas järelduste osas vägagi ahtrad. Kui kurnatud lugeja raamatu esimese kolmandiku pealt käest paneb, võib tekst omandada veidrikust harrastusajaloolase grafomaanliku katsetuse maine ja vajuda vähimatki mõju…
-
Holograafilise universumi algidee on mõistagi väga lihtne. Peame lihtsalt kujutlema, et iga meie keharakk sisaldab kogu vajalikku teavet terve keha kohta; edasi, et see keha omakorda sisaldab kogu vajalikku teavet terve teda ümbritseva looduskeskkonna kohta; ja lõpuks, et see looduskeskkond sisaldab kogu vajalikku teavet universumi kohta. Metafüüsiliselt arutledes tähendab see, et kui ma näiteks küüsi lõikan, saaks iga äralõigatud küüneääre põhjal uuesti üles ehitada kogu universumi,…
-
Minu hinnangul on need eri variandid laiemast teadmistepõhise majanduse diskursist, mis sai alguse Daniel Belli teesidega postindustriaalse ühiskonna kohta ning Manuel Castellsi jt nn teadmistepõhise majanduse käsitlustega. Küsimus on, kas digitaalse tehnoloogia areng muudab meie majandust sama fundamentaalsel moel, nagu seda tegi omal ajal üleminek nn naturaalmajanduselt tööstuslikule tootmisele. Loovtööstuse kontseptsioon liideti sellega aga osaliselt teadlikult ning osaliselt juhuse tõttu. Formaalse diskursusena loodi see ju otse dotcom’i…
-
„Oodatakse, et riik tunnistaks loomemajandust ettevõtluse osana ja haaraks sektori kaasa erinevatesse riiklikesse arengukavadesse ja programmidesse, abimeetmeid reguleerivasse seadusandlusesse,” on kirjas uuringu kokkuvõttes (Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus, EKI, 2009).
Valitsusel on võimalik raporteerida osalisest edust. On rida toetusmeetmeid, mis painduvad kenasti ka avaralt defineeritud (ikkagi „midagi enamat”) loomemajanduse valdkonna alla. Ikka ja jälle võib positiivselt rääkida kultuurkapitalist kui unikaalsest loomingu finantseerimise süsteemist. Edu ja võidud.…
-
Liiatigi algab Enn Küngi artikkel kinnitusega: „In this article, written to celebrate Enn Tarvel’s jubilee, I would like to. . . .” /lk. 178/ Ühe oma paljudest kirjutistest – mainitu ilmus 2002. aastal ajakirjas Tuna – pealkirjastas Enn Tarvel „Ajalugu kui kaunis muinasjutt”. Priit Raudkivi täpsustab: „Aga Enn Tarveli poolt jutustatud muinaslugudel on oma kindlad reeglid ja nende tegelased seletamatuid imelugusid korda ei saada. Kõik see kokku on kaunis…
-
Eriti oluline oli suguvõsa foto, kus tublid genealoogilist eeltööd teinud organiseerijad püüdsid inimesi vastavalt harulisele kuuluvusele grupeerida. Sugulasabielude tõttu tähendas see, et osad suguvõsa liikmed pidid korraga mitmes kohas olema ja kogu süsteem läks vussi. Aga üldiselt oli see päris lõbus üritus, mis pakkus jutuainet mitmeks aastaks ja kui organiseerijad suutsid vahepeal veel sügavamale minevikku tungida, siis võis järgmisel kokkutulekul kohtuda juba veel suurema protsendiga eestlaskonnast.…
-
Kunstnike jaoks seaduse muutmine ainult kosmeetika ei ole, näiteks nende kunstnike arv, kes loovisiku toetusele aplikeeruvad, on viimaste kuudega järsult tõusnud, s.t on ridamisi nimekaid kunstnikke, kes oma loomingu eest ei teeni sentigi. Neile saame maksta toetust senise 6 kuu asemel 12 kuud. Radikaalset läbimurret/seaduseparandust, nt kas või loomeliidu liikmesuse eest haigekassa kaart jmt, millest aeg-ajalt mõni loomeliit või loovisikust dzotileviskuja juttu teeb – oli ette…
-
Kunstniku ärinimi
Seadusse pandi nüüd kirja, et vabakutselised loovisikud võivad äriregistrisse kandmisel oma ärinimes kasutada täiendit „vabakutseline loovisik”. Kummaline, sest ükski seadus ei ole piiranud ega piira nende sõnade valikut, mida inimene oma ärinimes lisaks ees- ja perekonnanimele kasutada võib. Ei tohi kasutada äriühingutele viitavaid sõnu või lühendeid ega tegevuse suhtes eksitavaid sõnu, aga see on ka kõik. Kaitstud kaubamärkidele viitavaid sõnu kaunite kunstidega tegelejad ilmselt…
