-
Seega on selge, et mõlemad siinkohal retsenseeritavad raamatud leiavad tõenäoliselt rohkem lugejaid kui teaduslik erialakirjandus (kaasa arvatud retsensendi publikatsioonid). Ajaloolased suhtuvad aga memuaaridesse väga kriitiliselt. Inimesed unustavad ajapikku palju, nende mälestusi mõjutavad avalik arvamus ja nende maailmapilt. Nad ajavad segamini fakte ja kuupäevi. Mõnikord valetavad nad ka teadlikult (laialt levinud näiteks poliitikute memuaaride puhul). Laotatakse laiali palju ebaolulist nagu lapsepõlve või kooliaja üksikasjad ning nii mõnigi…
-
Merede saaga on Vahteri esituses siiski raamatuks paisunud ajaleheartikkel, kus kombineeritud suuresti tuntud fakte vähem tuntud detailidega. Kust kokku seatud fragmentaariumi see või teine osa otseselt pärineb ja kui usaldusväärsed on väited, on raske otsustada, sest tekstis puuduvad viited. Ja kui Vahter osundabki algallikale, on tsiteerimise asemel eelistatud omasõnalist ümberjutustust. Nähtavasti on nii toimitud lobedama lugemise huvides.
Kuid mis ulatuses peab lugeja kirjapandut tõena võtma? Muidugi ei…
-
Eesti poliitika kõige vastikum saavutus selles osas on tohutu kiire parteibroilerite tootmise väljaaretamine. Kui broiler erineb kanast liha poolest, siis parteibroiler erineb inimesest silmavaate ja jutu poolest. Jälgige hoolega eesti esibroilereid Kadri Simsonit ja Kristen Michalit. Need on inimesed, kes on õppinud enne valetama ja siis rääkima. Meenutage Kadri Simsoni (siis veel Must) karjääri algust. Nende jaoks on partei rohkem kui au, mõistus ja südametunnistus. Nende…
-
Niisiis, mitte „mis on tõde?” oma igaveses, kordumatus ja kõikehõlmavas määratluses, vaid millised eeldused, eelarvamused, implikatsioonid, ohverdused kaasnevad sõna „tõde” tarvitamisega – kõigis selle variatsioonides, üleminekutes, modaalsustes ning kõige erinevamatel tasanditel, alates filosoofilisest süsteemist enesest kuni mitmesuguste hierarhiliselt korrastatud ühiskondlike diskursuste ja kõige argisemate igapäevaelu pruukideni välja.
Võtame kokku põhiteesi: mõisted pole üksnes abstraktsed, üleüldised, igavesed ja muutumatud; mõisteid tuleb vaadelda ka (eeskätt) nende arengus, nende saamises,…
-
Seitsmeosalist esseekogumikku, kus autori ideed variatsioonides korduvad, oli huvitav lugeda, sest see pakkus unikaalse sisevaate Euroopa Liitu ja tema toimimisse, raamatust on kasu Euroopa arengu- ja poliitikasuundade mõistmisel. Autori värvikad kirjeldused pikaajalistest vahetutest kokkupuudetest Euroopa Liidu fassaadi- ja ka köögipoolega annavad piisavalt ainet realistlike seisukohtade kujundamiseks Euroopa integratsiooni kohta. Soovitan seda raamatut lugeda, ja mitte ainult eurofiilidel, poliitikutel ja euroametnikel, vaid ka euroskeptikutel, sest nii ehedaid…
-
Tähistades eelkõige majandusedu, oli sellel sümbolil küljes tugev pragmatismi maik. Üleskutse jäi lendsõnaks, sest suure kihistumisega majandusmudeli „ümber” ei ole parima tahtmise korralgi võimalik kujundada üldisele edule orienteeritud üldrahvalikku vaimset aktiivsust. Tegijad leidsidki ruttu oma isiklikud Nokiad erastamisprotsessi juriidilistes hookuspookustes, sooja mere maksuparadiisides või seadusandja juures tagatrepilobi tehes, aga üldrahvaliku Nokia teemast sai pigem pilamise kui tõsimeelse arutelu objekt. Et tegelikult peitub efektiivseim Nokia inimeste kujutlustes…
-
Handke toonane mõtteavaldus tekitas suurt poleemikat, sest selle väljaütlemise ajal, 1987. aastal, oli Kesk-Euroopa tuliselt paljude väikerahvaste teadvuses. Parimate ja entusiastlikemate kujutelmade kohaselt oli Kesk-Euroopa otsekui omamoodi hajus ja paljususlik utoopia, mille ühtne postuleerimine või saavutamine pidi viima põhimõtteliste muutusteni Euroopa poliitilises kontseptsioonis ning tõmbama kõrvale Euroopat jäigalt jaotava raudse eesriide, kukutama ida ja läänt eraldava müüri. Sellises valguses süüdistati Handket omal ajal mõnevõrra põhjendatult ükskõiksuses,…
-
Tahaks olla Barabas
Poliittehnoloogilise lõksu hea näide oli see, kuidas saatejuhid laupäevases valimisstuudios leili läksid, kui Marek Strandberg neilt hakkas pärima nende küsitlusandmete teadusliku põhjendatuse kohta. Pärast valimistulemuste selgumist kiitsid aga telestuudios olnud sotsioloog ja politoloog oma ja muude ennustuste täpsust, olgugi et küsitlusandmete vead ületasid kõrge kaarega lubatavad piirid. Kuue mandaadi puhul nende jaotumist õigesti ennustada pole keeruline, sellega said paljud erialase väljaõppeta ning kodust…
-
Aga Iisrael?
Just. Iisrael on paljudes aspektides euroopalikum kui Türgi. Seega ei usu ma, et kõik oleks põhjendatav ainuüksi ajaloolise argumentatsiooniga. Põhjendamiseks võib kasutada ka pragmaatilisi ja strateegilisi kaalutlusi? Ometi, kui EL laieneks lõputult, hõlmaks kogu Al-Maghribi ja Lähis-Ida, kaotaks ta igasuguse ühtekuuluvuse ja ühtsuse. Kui leiame, et Maroko ei ole Euroopa riik, siis ei tohi see tähendada seda, et tegemist on alaväärtusliku, barbaarse, teise klassi ühiskonnaga.…
-
Kas see tähendab, et meil pole sidusat kultuuripoliitikat üldse vaja? Või on meile vaja vaid selle pidevat puuduoleku tunnet, mis võimaldab nii enda kui teiste argitöiseid vajakajäämisi hõlpsalt põhjendada? Eks taolise väitluskõrbe tekkimisel ole oma osa ka võimu ja vaimu vastanduses, millel Eesti kultuuris võib olla veel suurem elujõud kui õhtumaistes kultuurides üldse ja postsovetlikes ühiskondades iseäranis. Kui pole just vaja laulvat revolutsiooni korraldada, on kultuur…
