-
Esiteks oli toonane Mart Laari juhitud valitsus erakordselt ebapopulaarne ning valijad umbusaldasid ka mainetu valitsuse sellesuunalist poliitikat. Teine ja olulisem põhjus oli see, et eestlased ei teadnud Euroopa Liidust suurt midagi ning teadmatus võimendas emotsionaalseid hirme, millest tugevaim oli kartus liitumisega kaasneva üldise järsu hinnatõusu ees. Emori toonases väärtushinnangute uuringus on Eesti kodanikud jaotatud neljaks rühmaks. Euroopa Liidu kindlad pooldajad jagasid ühenduse väärtusi ning pidasid liitumist …
-
Teisest servast on kodanikuühiskonda innukalt arendanud Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EM SL), mis kuulutab, et tema „visiooniks on läbimõeldud ja aktiivsel osalusel põhinev kodanikuühiskond, kus inimestel on soov, võimalused ja oskused positiivseid muutusi ellu viia”. Ligilähedaselt samade asjadega on juba aastast 1990 tegelenud Avatud Eesti Fond ja selle juht Mall Hellam. Hellam ja homsete mõttetalgute juhtfiguur Rainer Nõlvak kuuluvad ühtlasi EM SLi nõukokku. EM SLi…
-
Kui paljude eestlaste jaoks oli täielikuks üllatuseks see ägedus, millega monumendi teisaldamise vastu protestiti, oli Soomes üllatus vähemalt sama suur. Seal on Eesti poliitika kajastamisel üldiselt lähtutud põhimõtteliselt heatahtlikust arusaamast, et vennasrahva areng käib mööda õiget teed ja eestlased on võimelised oma ühiskonna ees seisvate väljakutsetega iseseisvalt hakkama saama. Pronksiöö, mida Soome massiteabevahendid suure tähelepanuga jälgisid, kõigutas seda arusaama. Selle ülevaate kirjutamise esimeseks ajendiks oli piinlikkusetunne.…
-
Silma torkab kiirus, millega rahvusluse teema on hakanud tekitama samasugust ebamugavustunnet kui eelmise korra ajal. Valdav on kõrgendatud valmisolek analüüsida seda provokaatorite, ignorantide, süüdlaste ja ohvrite maatriksis, mille abil näib olevat võimalik kõikjalt leida vaenlase kuju. Üllatavalt suur paistab ka usk, et korraga saab lahendada kaht, nii teatud ajaloosündmuste tõlgendamise kui ka rahvussuhete küsimust. Suutmatus või tahtmatus neid eraldada, nii et esimese küsimuse moraliseeriv foon hakkab…
-
Praegu, kus ettevõte ei ole tellimustega üle koormatud, tuleks ajareservi kasutada ettevõtte efektiivsuse tõstmiseks ja tootearenduseks. Uue kasvu alguseks peab ettevõtte tööviljakuse kasv ületama palgakasvu. Nii saab kindlustada end parima tööjõuga. Maksude küsimuse tõstmine päevakorda on tingitud valimiseelsest perioodist ja sellega ei saa teha midagi olulist kriisist väljumiseks, sest maksumehhanismide mõju on liiga pika vinnaga. See, et maksusüsteemi tuleb pidevalt reformida, on siililegi selge.
Samuti see, et…
-
Paraku ei suuda ajalehed õpetlase väitega kohaneda ega seda järgida ning terve nädala on levitatud aina eriskummalisemaid teateid pensionisammaste kokkukukkumise (ja palvetamisvajaduse), majanduskrahhi või ka erakondade populaarsuse kohta. Tähendab, on esitatud andmeid, mis on saadud Taagepera nimetatud astroloogilise või alkeemilise uurimise tulemusel. Ajakirjanduse õigustuseks tuleb öelda, et neid andmeid levitavad auväärsed äri- ja avalikud organisatsioonid. Keda siis veel uskuda kui mitte neid?
Loomulikult võib andmeid kasutada, kuid…
-
Kelchi Liivimaa kroonika esimene osa, kus on vaatluse all maa ajalugu siinsete põlisrahvaste kristianiseerimisest kuni 1690. aastani, jõudis raamatuna ilmuda juba autori eluajal, 1695. aastal. Selle järg, mis käsitleb XVII sajandi lõpu- ja XVIII sajandi algusaastaid, jäi rohkem kui pooleteiseks sajandiks käsikirja ja raamatuna avaldas selle Johannes Lossius alles 1875. aastal. Põhjusi kroonikateksti avaldamisega viivitamiseks oli mitu. Teatavasti suri Kelch 1710. aastal ning samal aastal läksid …
-
On alanud ettetellimine uuele eestikeelsele päevalehele Eestimaa Elu. Kiireimate jalgadega reporterid ja teravaimate silmadega toimetajad on asunud juba tööle meile. Meie leht pakub teile ajakirjanduspõllu sügavkündi. On ainult aja küsimus, millal teised Eesti lehed annavad lõplikult alla ja lõpetavad oma kõblastega meediamaastiku sonkimise. Vaatamata majanduskriisile oleme veendunud, et tellite meie lehe.
Esimene number juba ülehomme teie ees.
Uudised
Raamatukogu lift elustas alakõhus ärevusliblikad.
Abilinnapea tõmbas kübarast 86 aiakohta.
Võsastuv luhahein pürib…
-
Jaan Kaplinski (autori kirjaviis muutmata – toim):
Kõigepäält: eestlased ei ole päris eurooplased, st. meil on vähe inimesi, kes mõtlevad tõsiselt Euroopa probleemidest, enamasti mõeldakse vaid sellest, mis kasu Euroopa Liidult (EL) saame. Nii on eurovalimised rohkem show ja prominentide paraad kui tõsised valimised, mille eel tõsiseid probleeme arutatakse.
1. Eurovalimiste teemad võiksid olla ikkagi Euroopa probleemid. Näiteks: kas Euroopa peaks olema liitriik või riikide liit. See on…
-
Alates aastast 2004 võtab Eesti paratamatult osa „Euroopa taseme” tekitamisest. Näiteks poliitikute Euroopa keskmine tase Euroopa Parlamendis moodustub ka kuue Eestist läkitatud saadiku osavõtul. Kui meie saadikud on keskmisest kehvemad, viivad nad keskmise taseme alla ja vastupidi.
Iseenesest on tegu huvitava mõõdupuuga, mille kasutamine tõukub lootusest, et ega publik seda mõõdupuud ei tunne – et mis ühikud seal ikka peal on ja kas sellel puul Tallinna küünar…
