-
Neile oli selge, et mitte keegi peale eestlaste enda ei hakka hoolitsema eesti kultuuri järjepidevuse eest, et rahva kultuuriliseks arenguks ei piisa rahva kirjaoskusest ja majanduslikust jalulpüsimisest, vaid selleks on vaja hoopis laiemat ja kindlamat aluspinda. ERM pidi endasse ja enda ümber selle aluspinna looma, sest „Alles siis, kui meie vaade sügavasse oma rahva minevikku ja arenemisloosse suudab tungida, hakkame meie iseenesest ja oma rahva iseloomulistest…
-
Arvan, et saan aru ka konservatiivsema luulesõbra meelepahast. Sisuliselt haakus protesti tekitanud luuletus üldrahvaliku diskussiooniga, mille sümboliks on kõigile teada purk ning mida ümbritsevad konservatiivsema publiku sajatused ja skeptitsism ning kirjanike-luuletajate pateetilised või sarkastilised (enese)kaitsekõned. Vastuolu tuumaks on küsimus, kas eksisteerib mingi ülim argument piiramatu „sõnavaraga” kunstitegemise kaitseks ja kas see annab tegijatele mingi (romantismi ajal normiks saanud ja kultuurikeskse rahvusidentiteediga toestatud) eristaatuse. See küsimus oli…
-
Sellel teemal tasuks mõelda, aga siinsel artiklil on veidi testsugune eesmärk. Tahan rääkida ühest müüdist, mis kuulub nende müütide perekonda, kus väidetakse, et müüdid on otsa saanud. Nimelt on meie kandis levinud usk, et maailm on sekulariseerunud või siis läheneb sekulariseerumisele. Veelgi täpsemalt, tahan rääkida sellest müüdist, mille kohaselt ristiusk on juba välja surnud või vähemalt kohe suremas.
Asju saab uurida mitmel moel. Viis, kuidas me asju…
-
RAADIOST
Kuulsin õhtul raadiost:
Pooleli on Raadi-ost.
Kelle käest? – küsisin.
Võtsin noa, nüsisin
turvasleiba, kurjalt sõin,
Slaavi õlut jõhkralt jõin.
Kelle käest? – küsisin.
Mõttes sääl püsisin.
SADA, SEITSESADA
Veel seitsesada aastat
on vaja vastu panna,
nii nagu seitsesada
on vastu pandud juba,
veel seitsesada aastat,
ja algul ainult sada,
võib-olla sellest piisab,
kuid kindlalt ka ei luba.
P.S.:
ETNOGRAAFILISED ESEMED
Saapad ja poolsaapad,
pruudid ja poolpruudid,
tikitud tanud ja poolpruugitud
puuanumad.
-
Viimast seisukohta esindab minu hinnangul Lea Täheväli Stroh. Analüüsides kultuuripärandi kaitset Eestis, on ta praeguse süsteemi osas vägagi kriitiline: mälestiste restaureerimisel nõutavad tegevuslubadega spetsialistid ei taga head tulemust; asjaajamine on kohmakas; omanik ei või ise ka lihtsamaid remonditöid teha ja omanikku võetakse kui vaenlast ning üleüldse on üldsusele selgusetu, mida ja miks kaitstakse. Eriti trööstitu tundub Eesti muinsuskaitse võrdluses Rootsi omaga.
Objektiivselt vaadeldes tuleb siiski möönda, et…
-
Nendelt välislähetustelt saatis ta – sageli vaid mõnepäevase intervalliga – kirju koju naisele (paar ka pojale). Teadmata arv on kaduma läinud. Tallel on kuuekümne ringis ja kõik säilinud kirjad pluss kindrali kõne Genfi desarmeerimiskonverentsil (1932) avaldati möödunud aastal Laidoneri muuseumi toimetisena.
Tegemist on kenasti kujundatud kõvakaanelise raamatuga, kuhu on lisatud fotosid, faksiimile kirjanäidiseid, eessõna ja nimeregister. Kirjad on isiklikud ja argised, kus juttu kohtadest, inimestest, loodusest, ilmast,…
-
Sõnum võetakse vastu kognitiivse süsteemi sees ning sellele tähenduse andmine sõltub tõlgendaja arusaamast. Pange näiteks kümneaastane laps lugema „Hamletit” ja kuulake, mida ta räägib. Seegi näide õpetab, et kui tahate leida mõnda autorit, siis otsige teda üksnes tema enda tekstidest, mitte kellegi teise ümberjutustustest või arvustustest. Mu raamatu sisu mitte ainult ei vastanud Kääriku arusaamadele ja neist tulenevatele ootustele, vaid ta ei saanud sellest ka aru.…
-
Kas tervitama kõrgeimal poliitilisel tasemel kui aastaid kestnud tööga saavutatud võitu, märki Venemaa tõelisest muutumisest? Või pigem otsima sellest poliitilisest sammust mingit uut kavalust, tundma muret selle üle, milline nõudmine tehtud žesti tasakaalustamiseks esitatakse? Kas poliitiline avaldus ka siiras oli või mitte, nähtub sellest, millises tempos kirjutataks Venemaal vabandusele vastavaks ümber ajaloo- ja muud kooliõpikud. Vähemasti inimpõlve võtaks see ikka ja enne seda pole Venemaa vabanduse…
-
Keel on nagu lainetus, mis mind kannab, või nagu tuulehoog, mis puistab mu mõtted laiali. Ma ei oska ette näha, kuhu see tuul nad viib, kuhu mõtted viimaks jõuavad. Ma ei tea täpselt, kuhu see laine on teel, kas ta kannab mind veel kaua või vaibub äkki ühel rannal, mida ma enne ei tundnud. Aga siis äkki olen kohal. Olen kohal ja vaatan ringi: see on…
-
Milleks Soomes Eesti ajalugu? Ka see küsimus kerkis seoses Paju ja Oksase raamatuga esile. Soomes on kirjutatud Eesti ajalugu ennegi, tuntumad nimed sel alal on professor Seppo Zetterberg ja dotsent Martti Turtola. Ometi oli just Turtola üks neist, kes panid pahaks, et sedapuhku on tulnud eestlased soomlaste õuele „oma musta pesu pesema”. Mõte, et eestlased Eesti asja Soome pinnal arutada ei tohiks, on huvitav – ajal,…
