-
Kindlasti ei saa öelda, et sellekohaseid ideid, mida Eestis teha tuleks, ei ole. Võime lõpmatuseni debateerida, kui palju omavalitsusi peaks täpselt olema ning kes osutab mingit teenust, kuid muutusi on vaieldamatult vaja. Praxise analüüs on teinud puust ette ja punaseks, et kolme-nelja aasta pärast ähvardab meid praeguse ravikindlustuse rahastamismudeli pankrott. Kuna raha puu otsas ei kasva, siis viib see paratamatult patsiendi tasku kallale. Mida kiiremini teha…
-
Fergusoni raamatu põhiteesiks on Lääne allakäik 20. sajandil ja seda nii moraalses kui ka mõjujõu mõttes. Põhjuseks tuuakse majandusliku moderniseerumise ja globaliseerumise vallandatud ebastabiilsus ja impeeriumide lagunemine. Rahandusloolasena ja Rothschildide perekonna uurijana huvitab Fergusoni mõistagi ka juutide kui majandusliku globaliseerumise kandjate saatus. Läänemaailma loomastumist vaatleb Ferguson provokatiivselt külma pilguga, halastamata Teise maailmasõja kummalegi poolele. Seetõttu on Läänes tema raamatule isegi ette heidetud nn „moraalse võrdväärsuse” loogikat …
-
Kes siis ei usu? Neile mõtetele kirjutaks ju kõhklemata alla iga Hindi artikli tsiteeritud „sõjaõhutaja”. Asi sai mõnevõrra selgemaks, kui märkasin, et üldhumanistlike tõdemuste sekka on Hint peitnud ühe oma artikli tuummõtte: liberaalne demokraatia on maailma tänaste hädade peasüüdlane. Selle tõdemusega mina – ja usun, et paljud teised essees viidatud „sõjardid” – ei nõustu. Jah, liberaalsel demokraatial on puudusi, mille hulka kuulub kindlasti ka kalduvus käsitleda …
-
Eestis jagunevad inimesed (teiste liigituste kõrval) tavainimesteks ja arvamusliidriteks. Viimaste hulka kuuluvad Eesti Vabariigi president, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ideoloogiatöötajad, poliitikud, toimetajad, kolumnistid ja teised „rahva teenrid”. Meelelahutustööstusega kombineerituna on see võimas ajupesutrust, mille jõudu suurendavad vabatahtlikud või värvatud netikommenteerijad (osa neist sisuliselt anonüümsed rünnakrühmlased). Enda nimel esitatud arvamusliidri sõnum taotleb tihti olla Eesti huvisid esitav Eesti poolametlik või eestlaste enamuse seisukoht. Eesti arvamusliidritel ei ole kõhklusi…
-
Heideggeri silmis ümbritsevad templit „teed ja tõmbed”, „milles sünd ja surm, õnnetus ja õnnistus, võit ja teotus, vastupidamine ja langus – saavutavad inimolemusele ta saatmistu kuju. Nende avatud tõmmete valitsev avarus on selle ajaloolise rahva maailm”. (Ilmamaa, 2002, lk 39, tlk Ülo Matjus). Heidegger vaatleb templit justkui eemalt, kusagilt mäeküljelt, kust avanev vaade on nagu Caspar David Friedrichi maal: ehitus lasub kaljupõhjal, pannes vastu „üle templi…
-
Reinhold Niebuhri saab nimetada filosoofiks, kui seda sõna mõista väga laialt. Oma elukutselt ja ametilt oli ta teoloog. Nagu viitab perekonnanimigi, olid ta esivanemad Saksamaalt Ameerikasse välja rännanud. Reinhold Niebuhri isa oli kirikuõpetaja Ameerika mandrile rajatud saksa evangeelses kirikus. See kirik oli jätkuks sellele Saksa kirikutüübile, kus püüti ühendada nii luterlikku kui ka kalvinistlikku traditsiooni ja mida Saksamaal nimetatakse uniooni kirikuks. Seetõttu ei saa Niebuhri pidada…
-
Veider, et õigustajaid leidub eestlastegi hulgas. Nende arvates peaksidki Eestis elavad venelased oma identiteedi kujundama XIX sajandi mõttelaadi alusel ning eraldama end eestlastest keelelise, eesti- ja euroopavaenuliku barjääriga. Eestlased, kes seda ei aktsepteeri, oleksid justkui tekkinud olukorras suured süüdlased! Ilmselt ei ole jõudnud suure osa venemaalasteni Osnabrücki ja Münsteri lepete (1648) sisu, millest sai alguse kaasaegne rahvusvaheline õigus ning kus on fikseeritud riikluse eksisteerimise vormiks rahvusriik…
-
Kõlab ehk kummaliselt, kuid minu meelest sai kõige suurema auhinna tasuks pikaajalise tegevuse eest Eesti riigilt riigireetur Hermann Simm. Talle kingiti elu. Mis tahes ilmajao riikluse ajaloos on selline kingitus ikka pigem erand kui reegel. Sest reeturi palk on läbi ajaloo olnud surm. Eesti Vabariigil kui noorel riigil on muidugi teistsugune traditsioon. Valdav osa riigireeturitest mõisteti 1920ndatel aastatel tähtajalisse vangistusse või siis pääsesid nad vabadusse uusi…
-
Gordin seob oskuslikult militaar-, diplomaatia ja teadusajaloo. Samas tuleb mainida, et taotluses ka Nõukogude perspektiivi süüvida jääb puudu veenvusest. Kuna Gordin ei oska jaapani keelt ja paljud Jaapani päritolu dokumendid hävitati sõja lõppedes, siis on jäänud ka Jaapani vaatenurk veidi ähmaseks ning ta on mõistetavalt keskendunud Ameerika Ühendriikidele. Piisavalt ei ole põhjendatud, miks on autor pühendanud nii palju tähelepanu aatomipommitajate stardipaigale Tiniani saarele ning selle ajaloole.…
-
Ferguson, kes mõned aastad tagasi vaid neljakümneselt Harvardi ülikooli professoriks valiti, on ilma kahtluseta mitte ainult väga andekas, vaid ka muljetavaldavalt laia haardega ajaloolane. Vaatamata oma „noorusele” alaloolasena pole ta mingi algaja, vaid on enne kõnesolevat raamatut (ilmus inglise keeles 2006. aastal) ilmutanud kaks korralikku monograafiat Briti ja Ameerika impeeriumi kohta (vastavalt „Empire” ja „Colossus”). Need teemad nõuavad ajaliselt vähemalt paari sajandi laiust vaatepiiri ning ka…
