-
Rasked ajad ehitavad sageli kummalisi sildu inimeste vahele ja aitavad näha paralleelmaailmu, mida siiani ignoreerida sai. Töötus on üks seni võhivõõraid olekuid, mis jäi teisele poole tohutut kogemuskuristikku, kuid on täna kasvavate hulkade igapäevaks saamas. Kuni tööhõive on kõrge, marginaliseeritakse töötust kui saatust, mis tabab inimesi, kes ei puutu teistesse, ei saa enda ja oma eluga hakkama, on laisad või lollid, teinud vale valiku või ripuvad…
-
Konverentsidel käsitletud teemad on liikunud ajas edasi: alustati kolm aastat tagasi Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Üliõpilaste Seltsi muuseumist, nüüd ollakse oma kaasajas. ERM i juubeliaasta konverentsil oli vaatluse all pikk periood alates okupatsioonide ajast kuni meie muuseumide suundumisteni XX I sajandi alguses. See, ligi 60 aastat hõlmav periood on olnud muuseumidele vägagi muutusterohke, toonud kaasa liitmisi-lahutamisi ja kogude jagamisi. Ometi on muuseumid selle ajaga edenenud…
-
Eesti Rahva Muuseum on juba nüüdseks üle 80 aasta olnud üks Eesti olulisemaid keskusi soome-ugri rahvaste uurimise vallas. Püüdlused olid alul raskesti teostatavad suuremas mahus, ent tasapisi läks asi käima, suuresti 1920ndate alguses Soomest Tartusse tööle tulnud arheoloog Aarne Michaël Tallgreni ja etnograaf Ilmari Mannineni õhutusel. Manninen nimetaski soomeugrilaste uurimist eestlaste „aukohustuseks”. Tallgren aga pidas soome-ugri asualasid meie teaduslikuks kolooniaks, mis pakub eestlastele „sütitavat suurusetunnet” ning…
-
Olles jätkuvalt filosoofilises kõrgvormis, võib Rein Vihalemm siiani saavutatuga igati rahule jääda. Eriti rõõmustav on märkida, et tuntus ei piirdu tema puhul koduseintega. Olles vaieldamatult meie juhtiv teadusfilosoof ja -metodoloog, jõudis Vihalemm oma aja ära oodata rahvusvahelise tunnustuse osas ja viia Eesti teadusfilosoofilise mõtte laia maailma. Paraku ei saa sama öelda näiteks hiljuti meie hulgast lahkunud Eesti teadusfilosoofia looja Lembit Valdi kohta, kelle elutöö saatus kujunes…
-
Asi on ikkagi eelkõige võimes mõista – või siis mitte mõista, segi ajada. Sest nagu René Guénon Udami tõlkes lausub, takistab tänapäeva inimesi mõistmast tõeliselt väärtuslikku, maailma toimimise algprintsiibiga ühenduses olevat pärimust tõik, et „mõeldakse välja pseudotraditsioone, mis pole kunagi reaalselt eksisteerinud”. Tsitaat toob kindlasti nii mõnegi lugeja silme ette Eesti olud, mis elavnevad veelgi järgmist lauset lugedes: „Meie aega iseloomustavas vaimses segaduses seostatakse sõna „traditsioon”…
-
Guénon oli traditsiooniliste tsivilisatsioonide uurija, kelle kirglikust pühendumusest annavad tunnistust kümme köidet kirjalikku pärandit ja kes tänu Udami tõlgetele ja käsitlustele ei ole ka Eestis viimased kümmekond aastat enam tundmatu (loendit vt toimetaja järelsõnas raamatule). „Nüüdismaailma kriis” on väga selge mõtteskeemiga, Guénoni enda rõhutusel „sünteetiline käsitlus” põhjustest, miks õhtumaine tsivilisatsioon nii kahetsusväärsel moel alla on käinud, milles see täpsemalt ilmneb, kas midagi veel päästa annab ja …
-
Mõnel inimesel on nii mälu kui mõistust tohutus koguses, mõnel väga vähe. Aga mitte see pole tähtis. Tähtis on see, et mälu ja mõistus võivad olla omavahel rohkem või vähem tasakaalus. Kui need on korrelatsioonis, siis on asjad korras. Siis saab inimene tema mõistuse ette sattunud faktide seostamisega hakkama. Parim on ilmselt selle elu, kellel see tasakaal on eriti kõrgel tasemel. Aga enamasti tasakaalu ei ole.…
-
Mida kuuekümnendail aastail tähendas makk (s.t magnetofon), seda mäletavad praegu veel ainult vanemas keskeas inimesed: jutt on tookordsest kultusesemest, mille omanikuks püüdis saada iga enesest lugupidav noor. Sellest siis ka eriline tuntus: poiss Krusteni jutus on veel üsna lapseohtu, kuid seda, et makita pole täisväärtuslik elu võimalik, ta juba teab.
Mänguriista erilist populaarsust seletab vist kõige paremini magus sõna „vabadus”. Nõukogude Liidus käis täie hooga uue inimese…
-
Küsimustik, mis loovisikut ja loomeliite puudutava seadusandluse ning sotsiaalse staatuse maati läbi kompas ja millele sai ka küllaltki pealiskaudselt ja libisevalt vastata, saadeti laiali üle paari aasta tagasi; konverentsi korraldamine veniski osalevate maade tagasiside hilinemise ja korraldajate rahastusmurede tõttu. Siiski, napilt Prantsusmaa eesistujamaa staatuse lõppedes see iseenesest väga vajalik üritus läbi viidi, kannustajaks Prantsusmaa ilmselge soov kultuuri puudutavas osas ka ELi sees liidripositsiooni hoida. Kindlasti oleks…
-
USA uuelt valitsuselt on usulist fanatismi karta sama vähe kui loota seda „suurt pööret“, millele on lootusrikkalt panuse teinud need, kes erinevatel põhjustel eelmist presidenti George W. Bushi sugugi ei sallinud. Suured laevad pööravad aeglaselt ja üldjuhul ainult natuke, kursi korrigeerimiseks. Pole ju põhjust öelda, et varem on sõidetud täiesti vales suunas ja vale eesmärgi nimel. Poliitilisel skaalal painduvad kõik USA valitsused lõpuks ikka keskele. Kuskile…
