-
Prantsuse teoloog ja sotsioloog Michel Quoist: „Pea peal seisad sa siis, kui jätad füüsilisele, oma kehale, käsutamisõiguse. Kui lubad kehal teha otsuseid ja ennast juhtida, saad varsti aru, et kõik muud küljed su isiksuses hakkavad hävima”. Vaimu väärtuse langus ohustab inimest, sest ta soovid, ta loodud masinad, linnad ja kogu maailm – kõik pöördub ta vastu. Tõeline inimlik elu eeldab vaimu valitsemist ainelise üle. Terviklikus inimeses…
-
Jaak Valge:
1. Globaalse kapitalismi põdur organism vapub palavikus. Kas haigus areneb edasi ning kahjustab elutähtsaid organeid sedavõrd, et seda aplale tarbimisele suunatud isendit pole enam võimalik reanimeerida, või suudab ta end veel seekord päästa, ma ei tea.
2. Ma ei kardaks, vaid pigem loodaks. Võib-olla saame siis ilma suuremate vapustusteta läbi. Senine süsteem on üles ehitatud inimeste madalatele instinktidele ja üha suuremale tarbimisele. Konsumerism on praeguse elumudeli lahutamatu…
-
Heido Vitsur:
1. Suured kriisid toovad endaga alati kaasa suuri muutusi. Kriis tekib ju siis, kui midagi on läinud viltu, ja lõpeb siis, kui kriisi põhjused on likvideeritud. Tänane maailmamajandus on haige ja ilma nende mitmete triljonite US D-deta, mida riikide valitsused ja keskpangad majanduse päästmiseks on mängu pannud, oleks maailmamajandus ilmselt juba koomas – see on palju hullemas olukorras kui kolmveerand sajandit tagasi suure depressiooni ajal.…
-
Hent Kalmo:
1. Pole üllatav, et selle aasta septembris ja oktoobris finantsturgudel valitsenud peaaegu apokalüptilise meeleolu tõttu on maailma asju kokku võtvad kolumnistid hakanud rääkima kapitalismi peatsest lõpust. Loodetavasti saavad need, kes seda räägivad, vähemalt ise aru, mida nad täpselt silmas peavad. Kui kapitalismi all mõelda majandussüsteemi, milles ressursid jaotuvad detsentraliseeritud hinnamehhanismi toimel, siis pole ühegi riigi majandus – ega ka maailmamajandus tervikuna – täielikult kapitalistlik. Avaliku…
-
Harri Tiido:
1. Majanduslikult rammusatel aegadel eelistatakse üldiselt riigi tagasihoidlikku rolli, et võimalikult paljud saaksid vaba turumajanduse tingimustes piiramatult teenida. Rasketel aegadel on aga inimestel kalduvus pöörata kriitika valitsuste vastu, kes olevat jätnud õigel ajal ja õigel moel sekkumata, piirangud kehtestamata jne. Kuigi rammusate aegade tagasi saabumisel kaldub pendel taas suuremate vabaduste suunas, jääb midagi alati alles ka piirangute või reeglite poolelt. Ja nii see pendel kiigub.…
-
Iivi Masso:
1. Võib-olla isegi parem kui enne. Turumajandusest paremat majandussüsteemi pole osatud pakkuda, ja üks turumajanduse eelistest on just võime end kriiside kujul reguleerida, kui midagi kuskil valesti läheb. Jäigematel süsteemidel see võimalus puudub. Turumajandus pole kunagi täiesti reguleerimata, vaielda võib sel teemal, kuidas ja kui palju reguleerida. USA rahanduskriisi põhjendamises süüdistavad ühed pankade ahnusele antud liiga vaba voli, teised aga hoopis riigi tagatisi, mis innustasid…
-
Indrek Jürjo:
1. Kapitalism on mulle alati näinud sisemiselt vastuolulise nähtusena. Alles aasta tagasi kurdeti meil lokkava tarbimiskultuse pärast. Nüüd, kui inimesed nii Eestis kui ka kogu läänes on hakanud vähem tarbima, s. t säästvamalt ja mõistlikumalt elama, kostab kõikjalt hala, et see peatab majanduskasvu ning toob kaasa ettevõtluse languse ja massilise tööpuuduse. Kui tõsised võivad olla praeguse globaalse finantskriisi tagajärjed maailma majandusele lähimatel aastatel, ei oska ma…
-
David Vseviov:
1. Olevikusündmuste kaalukuse hindamine on inimestele üle jõu käiv ülesanne, kuna eeldab võimet näha tulevikku, mida pole surelikele antud. Selles veendumiseks piisab paarikümne aasta taguste ajalehtede lehitsemisest ja esiletoodud pealkirjade lugemisest. Kas need ei teatanud meile „ajaloolistest” kõnedest ja kongressidest? Ning, kas Rooma keisrite või absolutismiajastu Prantsusmaa kuningate tegudel ja sõnadel ei olnud igavikulist tähendust? Aga tänase päeva vaatevinklist on kõik see vaid muiet väärt…
-
Tõnu Viik:
1. Kui globaalse kapitalismi all mõelda rahvusvahelise mõõtmega äritegevust, finantskorporatsioone ja muud sellist, siis usun, et selliste asutuste tervis on parem kui eales varem. Rikkused koonduvad jätkuvalt vastavalt raha liikumise põhiseadusele: seal, kus juba on raha, tuleb seda juurde, ja seal, kus raha on vähe, jääb seda aina vähemaks. Suures plaanis ei muuda seda tendentsi ka mitmete valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide sotsiaaldemokraatlikud, sotsialistlikud või muud…
-
Tõnu Õnnepalu:
1. Tervis tundub olevat hea, vähemalt isu järgi vaadates. Kui mitu triljonit riigi krediiti on pangad juba alla kugistanud? Ja limpsavad ainult keelt. Andke veel. Ja teised ootavad sama molli juures, ninad armsalt püsti: autotööstused, lennukompaniid. Andku aga riik raha, et saaks autosid sama hooga edasi toota. Järgmisena peab riik andma raha liisingufirmadele, et vaesed jälle neid autosid ostaksid, päästma turismifirmasid, et keegi ikka lendaks.…
