-
Nagu väga paljud teised inimkultuuri sfäärid on ka suhtumine prügisse hämmastavalt suhteline. Meie keskklassi esindajad või uusrikkad ei söandaks vist küll teiste ees pakkida töölõunat välja kümneaastasest Voimixi karbist. Oma mineviku, kus uhkusega kanti kulunud kilekotte kui üht vähestest kättesaadavatest tarbimiskultuuri sümbolitest, oleme targu unustanud või naeruks teinud. Näiteks toit ja jook vastandatuna söödamatule – paigutatakse räpa valda, nagu on osutanud Mary Douglas, klassikalise puhtuse ja…
-
See, mis provintsi silmis suurust kehastab, ei pruugi isegi alati olla mood või modernsus, piisab juba, et see tuleb „sealt”, kus suured elavad – läänest siis, kui mõtleme provintsi all Eestit. Tulla tänapäeval välja nii mitmemõttelise märgiga nagu „mõte” on pealegi riskantne. Uuemate aegade mõte koondub filosoofia ja veel enamgi teaduste (kaasa arvatud filosoofiateaduste) märgi alla. Seega, kui jutt käib „mõttest”, eeldatakse teaduslikku käsitlust, põhjalikku viiteaparaati…
-
Põhiseaduse järgi eksisteerib Eesti riik selleks, et hoida eesti keel ja kultuur alles kõigiks aegadeks. Eesti Vabariigi otsustajad ei ole vist seda meelt. Eesti on just nii (piisavalt) väike, et me panus iseenda säilimiseks peab olema pisut suurem kui suurtel. Kahjuks ei ole see praegu nii. Kas haridusametnikud, jättes õpilastele vabaduse mitte valida/õppida eesti keelt ja kirjandust, annavad endale aru, et eestlased on maailma väikseim oma…
-
Kõnesid peeti 24. veebruaril igal pool ja igal tasemel. Seda Eestist kui hädaorust „arenenud riikidesse” põgenemise teemat segamini HI-viiruse jutuga arendas Tartus Tähetorni juures kohaliku volikogu esimees. Tartus kogunevad 24. veebruari hommikul lippu heiskama eeskätt isamaalised üliõpilased, seega võib öelda, et ei olnud seal kõnelenud munitsipaalpoliitiku valijaid ega ka tema apokalüptilise jutu uskujaid. Vabal maal on küll igaühel õigus olla naeruväärne, aga miks peaks seda just…
-
*
Eesti Vabariik saab täis 91 aastat. Eesti Vabariigi kolme lõviga (leopardiga) riigivapp on praegu 83aastane. Samas kirjutatakse Eestit tutvustavates trükistes ja isegi entsüklopeedilistes väljaannetes Eesti vapist, et Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, kui Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna linnale ja Harju-Viru rüütelkonnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sellest võiks järeldada, et Eesti vapi vanus on enam kui seitse ja pool sajandit. Kas see…
-
Sellele vaatamata kujunes Eesti okupeerimise järel 1940. aastal just Julius Kuperjanovist rahvusliku vastupanu sümbol. Tema nime kandsid koolinoorte vastupanuorganisatsioonid, juba alates 1940. aasta jõuludest sai Kuperjanovi hauast Tartus Raadi kalmistul koht, kus süüdatud küünlad demonstreerisid jätkuvat vastupanu võõrale võimule. Kui paljude noorte haridustee Kuperjanovi kalmul süüdatud küünalde pärast võimud katkestasid, pole teada, kuid väike polnud nende hulk mitte.
Iseseisvuse taastanud Eesti tõstis Julius Kuperjanovi tagasi talle kuuluvale…
-
Isiklikud mälumuljed ja kuuldu Eesti ajaloo oluliste tegelaste kohta tuli ikkagi asetada konteksti. Kuid väärtuslik on kõik, mis ka kuulujutuna kirja pandud. Need täiendavad üldpilti ja vastavad ilmselt ka tõsiasjadele. Nii olen oma vanaema kuulnud jutustavat ratsaväe majori Eino Onni (Onny) kohta, kes oli minu vanatädi esimene mees, (teine oli baltisakslane) samadest „vägitegudest”. Purjus peaga kõrtsides mürgeldamine, mis kasvas nende segipeksmiseni, sai pereelus tõsiseks probleemiks. Tõik,…
-
Küllap juhtub järeltulijaile nende tärkavas ajaloohuvis kunagi raamatukogust näppu ka Hellar Grabbi teoseid. Olgu tema arvustuslikud raamatud „Vabal häälel” (1997) ja „Tulgu uus taevas” (1999) või sotsiaalpoliitilised mõttelood „Vaba Eesti tähistel” (2000) ning „Eestlaste maa” (2004). Peamiselt võib sellest sugeneda vaid akadeemiline suhe, kuigi mine tea – alati võib ju unistada enamast. Vahepealset vaimkonda seob Hellari ja tema põlvkonnaga aga mitte veel päris tuhmunud isiklik ehk…
-
Kõigepealt, miskipärast on tabelite tipp kõigil aastatel üsna ühesugune. Igal aastal on küündinud 6–8 raamatut 6000 eksemplarini. 7000 sisse jäi juba palju vähem ja sealt edasi igasse tuhandesse vaid üksikud. Nii võime öelda: 6000 eksemplari on Eesti raamatumüügi tipupiir. Üle selle lähevad tõelised bestsellerid. Ja kuna see piir on mitu aastat sama, siis peab selle taga olema midagi objektiivset, näiteks lugeva rahva hulk. Mis toimub pealpool…
-
Otsedemokraatia põhiseadusest
Tegelikult on meil ka täna otsedemokraatia riigi tasemel seadustatud: põhiseaduse § 105 ütleb, et riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele (v.a eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi). Miks siis seda mehhanismi nii vähe kasutatakse? Õigusteadlased on põhjendanud seda põhiseaduse klausliga, et kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab…
