-
Hea meelega oleks lugenud näiteks, mis põhjusel laseb Eesti üks suuremaid kinnisvaraperekondi Neeruti mõisal laguneda. Kultuuripärand on oluline osa meie rahvuslikust rikkusest. Muinsuskaitse mõjutab meie kõigi argipäeva, mõtlemist ja kultuuritaju, riigi majandust ja kuvandit rohkem, kui me harilikult tajume. Tänavust UNES CO aruandlust kokku pannes arvutas Tallinna Kultuuriväärtuste Amet kokku viimase kaheteistkümne aasta jooksul Tallinna vanalinna korrastamiseks kulutatud summad. Riigi- ja linnaasutuste panuse liitmisel saadi kokku…
-
Omariikluse taastamise järel oleks asjade loogilise käiguna seega pidanud saabuma mälestiste ja muu vana ning väärtusliku kaitse ja hooldamine täiesti uuel tasemel. Kirjutati seadus, loodi amet. Kuid oodatud kvaliteedihüpet siiski ei tulnud. Pigem kippus muinsuskaitse taas marginaliseeruma. Võim ja raha nihkusid ainelise kultuuri väärtuste platvormilt mujale ning sammhaaval tekkis muinsuskaitsele hoopis progressi pidurdaja ning otse vargamäeliku kiusuajaja maine. Peaksime siiski eeldama, et peaaegu kõik need (eraisikud,…
-
Kolakas tuli aga hoopis mujalt ja mitte nii väga Fergusoniga seotult. Väljataga on minu viimase seitsme aasta jooksul ilmunud sajakonnast artiklist, esseest või nupust otsinud välja kolm tsitaati. Koos esitatuna ja tema poolt kommenteerituna jätavad need üpriski ebainimliku mulje. Kuid tekstide sõnum, kust tsitaadid pärinevad, rõhub holokaustieitamise kriminaliseerimise mõttetusele (mida tunnustab ka Väljataga), arvamusvabadusele ja sellele, et Eesti territooriumil läbi viidud juutidevastased julmused olid organiseeritud teise…
-
Esmaspäeval kõnelesime Eesti Ekspressi toimetuses Jakob Karuga ühe kultuuriajakirja kokkutõmbumisest ja toimetajate tüdimusest. Kuidagi spontaanselt tuli mul üle huulte: ärge tõmmelge iga hinna eest, pidage parem paus. Sest ajakirjad ja ajalehed on täis ikka samade inimeste kirjatükke, mida on toimetanud samad inimesed. Ja et tegelikult ei sure eesti kultuur ära, kui üks ajakiri aasta aega ei ilmu. Iga päev pannakse kinni firmasid, poode ja mida kõike…
-
Tuleviku ja maailmapildi seos
Reclami rahvakirjastuse teatmik „Ajalooteaduse leksikon. Sada põhimõistet” (esitrükk 2002, järeltrükk 2007), mis pakub oma nimeka autorkonnaga tegelikult maksimaalset teaduskultuuri väikevormis, juhatab ajaloohuvilise tuleviku mõiste juurde järgmiselt. „Tulevikuks nimetatakse ajaloo tulevat aega. Kõnelemine tulevikust eeldab seisukohta olevikus, millest lähtudes ajalooline pilk suundub nii tagasi minevikku kui ka ette tulevikku. Niivõrd on ta tihedalt seotud kujutlusega ühest kõikehõlmavast, homogeensest ja lineaarsest ajast. Selles mõttes on…
-
Kui kirjanike asemel oleksid puuetega inimesed, näitlejate asemel pangakaardita pensionärid jne, oleks kultuuriminister Laine Jänes tänaseks vähemasti sama täbaras seisus, kui oli tema kolleeg ja erakonnakaaslane enne häbistatult lahkumist sotsiaalministeeriumis. Kirjanikud, näitlejad, maalikunstnikud ja muud loojad on aga töövõimelised isikud, kes üldiselt ei kurda oma eluolu üle ega soovi avalikku kaastunnet äratada, veel vähem avalikult kellegi armust elus olla. Kui üldse midagi, siis soovivad nad kaaskodanikega…
-
Raske on Ennu ette kujutada noore mehena mootorratta seljas. Rohkem tunneme teda ameerika kirjanduse ühe suurepärasema tõlkijana koos Rähesoo ja teistega. Millalgi 1988 vist kirjutas Enn Soosaar paar esseistlikku ja sisukat arvamuslugu Loomingule. See oli üllatus, aga mitte päris. Võib-olla ta kirjutas siis juba mujalegi. Ta on olnud ühiskonnatundlik inimene, hooliv ja sõbralik. See, miks ta on hakanud niimoodi ajakirjanduses kommenteerima, on lihtsalt kasvatuse tulemus, omamoodi…
-
1939. aastaks neli köidet
1936. aastal Tallinna Ajaloo Seltsi initsiatiivil ilmumist alustanud aastaraamatut „Vana Tallinn” jõuti 1939. aastaks välja anda neli köidet. Kuigi toona keskenduti peamiselt kunstiajaloolistele uurimustele, leidsid käsitlemist ka paljud teised linna ajalooga seotud teemad, mis hõlmasid valdavalt perioodi Liivi sõjast kuni XIX sajandi lõpuni. Rohkemat pöördeliste aastate alguseks lihtsalt ei jõutud, sest uuel võimul polnud selletaolist, minevikku meenutavat sarja vaja ning aastaraamatu väljaandmisele tõmmati…
-
Väljakutse: loo ainese seosed
Muidugi ei oleks aga tegemist Pauli looga, kui leiaksime nende kaante vahelt hariliku eluloo. Kusagilt on meeles, et Wittgensteinile iseloomulik kirjutamisviis – eraldiseisvad lühikesed paragrahvid – oli ajendatud soovist tõmmata alla nende lugemise kiirust ja soodustada läbija järelemõtlevat lähenemist tekstile. „Uskmatu Tooma lugu” ei ole küll liigendatud paragrahvideks – ei ole väliselt õieti üldse liigendatud, v.a paigutised tühikud lõikude vahel –, aga rahulikku…
-
Need olid humoorikad finessid. Arutelu aluseks oli Austria Muusika Infokeskuse direktori Peter Rantasa ettekanne, teemaks kolm aastat kestnud põhjalik kampaania austria muusika kaitsmiseks ja edendamiseks. Kampaania hõlmas teemasid muusikaharidusest muusikatööstuseni ja realiseerus pärast edukat parlamendilobi riigitoetusega projektides ja seadustes. Rantasa andis nõu: poliitik on ka inimene, talle tuleb läheneda austusega, kõnelda õigete inimestega, rääkida lühikeste lausetega, edastada üks sõnum korraga ja seda visalt korrata, tuleb vältida…
