-
Ka mina küsin mõnikord, miks toetavad poliitikud kõigist võimalikest tihti hõredaimat ja kallutatumat ajalooesitust. Andrus Ansip sidus Tõnismäe sõjaohvrid, kelle hulgas oli mittevenelastest medõdesid, kõige solvavamate väljamõeldistega, mida meenutatakse jätkuvalt. Venemaa ja Lääne vastasseisudes esiritta trügimine pole kindlasti Eestis huvides.
Näiteks Mart Laari naaberriigi peaministri korduv võrdlemine Hitleriga mõne USA lehe veergudel on Eesti asendit arvestades provokatsioon. Laari egotrip või isiklik kättemaks (kuuldavasti on Venemaa korduvalt vetostanud…
-
Prolegomena’s muretseb autor tagurlike meeleolude pärast Maarjamaal: „Paraku ei ole Eestis valitsevad arusaamad kommunikatsioonist ja meediast ikka veel ületanud Descartes’i maailmapilti ega Aristotelese kahevalentset loogikat . . . . Usun, et mul on õigus enda kogetu põhjal öelda: kurval kombel loksuvad paljude kallite kaasmaalaste arusaamad neid ümbritsevast sotsiaalsest tegelikkusest endiselt ajast ja arust munakiviteel”. Kogu seda vaimupimedust asubki autor likvideerima. Sissejuhatuses seatakse tööle kolm eesmärki. Esiteks, „kirjeldada kommunikatsiooniteooria otsinguid…
-
Selle tehnilise printsiibi najal toimivad meie mõtlemine, mälu ja suures osas ka tunnetus. Asjade ning nähtuste puhul on inimene vahetu kogemise asemel hõivatud pigem nende mõistetavusega (üritades nime anda) või äratuntavusega (püüdes nime ja nähtust kokku viia). Inimene on sildikleepimise masin. Nimetamata nähtus on tema meelest nagu peremeheta koduloom või pealkirjata raamat. Seega märgib asjade ning nähtuste sõnaline fikseerimine üht peamist rindejoont Homo sapiens’i võitluses välise…
-
Ometi on inimarengu indeks (IAI) nagu enamik ühiskonna heaolu mõõtmise viise üht- või teistpidi seotud just rahaga. IAIs moodustab rahvuslik kogutoodang kolmandiku hinnangust, seda tasakaalustavad haritus ja eluiga. Selle kolme komponendi alusel antud hinnangu põhjal oleme maailma riikide hulgas 42. kohal, naabriteks Tšiili ja Slovakkia meist ees- ning Läti ja Horvaatia tagapool. Arvude ja positsioonide kõrval on ülimalt oluline, et inimarengu aruanne annab igal aastal lisainfot…
-
Nii juhtus see maikuus kaks aastat tagasi, kui Eesti seisis vaimse kuristiku servale ohtlikult lähedal. Metafooride kasutamist kriisiaegadel põhjustab ka see, et mitmed senised teooriad ühiskonna toimimise kohta löövad kõikuma. Tärkavate nähtuste ja seoste jaoks pole veel korralikke kontsepte ega oskussõnu ning teadlastele tundub lihtsam anda oma mõte edasi kujundite keeles. Ka praegu räägivad kõik kriisist. Ühtede silmis on see eelarvekriis, teiste meelest pigem katarsis, ühiskonna…
-
Üleminekuühiskondade analüüs on tihti kinnitanud, et majanduslik liberalism ja vabadus toob lõpuks kaasa ka suurema vabaduse poliitilises sfääris. Hiina RV püüab tõestada vastupidist. Pole kahtlust, et Fareed Zakaria ja teiste teoreetikute käsitlusi, kus on selgitatud, kuidas majanduslik vabadus kasvab järk-järgult poliitiliseks, loetakse tähelepanelikult ka hoopis vastupidise eesmärgi saavutamiseks. Hiina juhtkonnas mõeldakse sellele, kuidas teha nii, et majanduslik vabadus ei mõjuks „halvasti” – et inimesed ei hakkaks…
-
Et saime presidendiks Lennart Mere,
vist polnud õige asi.
Neid, kel peas
tõepoolest mõistus on, mis liiga ere,
näeb harva riigijuhtijate seas,
sest nad on tülikad.
Neid ju ei taba
ka parimini läbimõeldud laim,
sest hauaski veel vihastavalt vaba
on nende linnutiivuline vaim,
täis ettearvamatut omapära.
See ikka tekitab ju paksu verd!
Võib-olla niisiis unustada ära
peaks püüdma luust ja lihast Lennart Merd,
et öelda:
Kallis eesti rahva sugu,
see lihtsalt oli sul üks muinaslugu!
-
Mis on muinsuskaitse ülesanne?
Tihti kasutatakse väljendit „muinsuskaitse huvid”. Kas muinsuskaitsel saavad olla erahuvid, või on selle ülesandeks kaitsta üht ühiskondlikku huvi – kultuuripärandit, mis puudutab meid kõiki ja mis on oluline kogu ühiskonnale? Kui tihti või kas üldse on seda ühiskondlikku huvi sõnastatud ja selle sisu selgitatud? Muinsuskaitse ülesanne on tegutseda selle nimel, et ahel mineviku, oleviku ja tuleviku vahel ei katkeks, et järjepidevus säiliks.…
-
Üks neist on juugendlik prügipõletusahi Narva Kreenholmi manufaktuuri elamukasarmute juures. Mälestiste omanikud karjuvad appi. 8. märtsil avas Marge Monko näituse „Leib ja lilled” Draakoni galeriis, mis asub ajaloomuuseumist üle tee. Teemaks on taas Narva Kreenholmi manufaktuur, seekord kui laguneva tööstuse vare. Lahtilastud töölised vajavad abi. Kas kahe näituse toon ja teema on juhuslik kokkusattumus? Pigem hädakoori häälte ühinemine. Sobiv inimene ühishäälega tegelemiseks peaks olema kultuuriminister Laine…
-
Esitatud objektid on kaotanud oma funktsiooni ning seetõttu hüljatud ja lagunenud. Näituse eesmärgiks ongi tähelepanu juhtida arhitektuuripärandiga seotud probleemidele: omanike teadmatus, muinsuskaitse kehv teavitustöö, riigi suutmatus abistada ja pakkuda tuge mälestiste omanikele. „Sageli ei näe muinsuskaitse omanikes oma partnereid ja liitlasi kultuuripärandi kaitsmisel ja tutvustamisel”, seisis ka muinsuskaitse ümarlaua ajakirjandusele suunatud pressiteates.
Muinsuskaitse ümarlaud (õigemini selle esimees Mika Orava) ongi koos ajaloomuuseumi teaduri Olev Liivikuga näituse kuraatoreiks.…
