Üllatavalt avastame sama küsimuse spordis, sõnastatuna küll veidi teisiti: kas võitja „teeb” end ise või teda „tehakse”? Vaatluseks sobib sport hästi põhjusel, et siin ei mängi kuigivõrd kaasa reaalelus toimivad tegurid (rassilised, usulised, poliitilised jms eelistused). Niisiis küsigem: kas suur spordis sünnib eeskätt/ainult tänu kollektiivile või tänu isiklikule tublidusele? Kas spordikangelane juhib oma (sportlase)elu ise või teda juhitakse? Kas sportlane on vabatmees või käsualune?
Kunagi enam kui…
Kui erakonnad lähevad valijat kosima ikka vanas lihtlauselises võtmes, peavad erakondade ajutrustid järelikult arvama ja eeldama, et valijate põhimass on endistviisi lauajala mõtlemisvõimega ja usub talle antud lubadusi, hoolimata sellest, et praktikas näeb, kuidas neist ühtki ei täideta ega kavatsetagi täita. Peavad eeldama ka seda, et Euroopa parlamendi valimistel toimunu, häälte kaldumine erakondadest kõrvale, oli ühekordne hälve, mis ei kordu üle riigi ega ka üksikutes kohtades.
Uudishimulik,…
Pärast Põhjasõda kasvas ka Eestis kiiresti kirjaoskus ning XVIII sajandi puhul võib siinsete linnakodanike ja maa-aadlike puhul rääkida lausa lugemisrevolutsioonist. 1721. aastal avati Tallinnas esimene raamatukauplus, raamat muutus üha kättesaadavamaks ega kuulunud enam üksnes vähestele privilegeeritutele. Edaspidi asendus intensiivne lektüür aina enam ekstensiivsega. Kui varem loeti üksikuid olemasolevaid teoseid aina uuesti üle, siis XVIII sajandil kujunes lugemislaud piisavalt rikkalikuks, et keskenduda üha uute teoste lugemisele. XVIII…
Tahaks loota, et leige vastuvõtt ei nuhtle Voldemar Kurese päevaraamatuid, mis üllitati pealkirja all „Seitsme lukuga suletud raamat”. Viis köidet, ligikaudu 3000 lehekülge, ülestähendusi aastatest 1945–1959 valgustavad pagulaste elu Rootsis. Ärge laske end hirmutada hiiglaslikust mahust, need raamatud on algusest lõpuni haruldaselt põnev ja kaasahaarav lektüür, sisukad kui Elo Tuglase, Jaan Roosi, Voldemar Panso ja Vaino Vahingu päevikud. Ütleme „väliseesti” ja silme ette kerkib pühalik pilt…
Ja karistuseta ei jäänud Boris Sokolov oma kirjutiste eest ka siis, kui mainitud seadusest polnud veel juttugi: ta jäi väljamõeldud ettekäändel oma töökohast õppejõuna ilma. Boriss Sokolovi produktiivsus on imetlusväärne. Ta on üle 50 ajaloo- ja filoloogiaraamatu autor, neid on tõlgitud paljudesse keeltesse. Kui mul pole mõni neist kahe silma vahele jäänud, siis ainuüksi eesti keeles võib lugeda järgmisi raamatuid: „Beria”; „Parun Ungern”; „Soome sõja saladused”;…
Vseviovi meelest on täiesti ükskõik, kas ajalukku siseneda pea- või köögiuksest. Vahel on talle meeldinud nimme minna ajalukku köögiuksest, tagauksest, kas või piiluda mingisugusest aknast sisse (lk 34). Ajalugu on nauding ning tal on üks suur eelis, võrreldes paljude teiste naudinguallikatega. Nimelt, ajalugu ei saa kunagi otsa. Vastupidi, teda tekib iga hetk juurde. Ajalugu on nagu muinasjutupudru – pott keeb ja sisu aina paisub (lk 53).…
Maailmasõdade-järgses maailmas tunti valusalt vajadust vähendada eelarvamusi inimerinevuste suhtes. Natsi-ideoloogia eluvõimaluse takistamiseks oli organisatsiooni teavituskampaaniate teravik suunatud just inimeste, täpsemalt rasside erinevuste ebaolulisuse tõestamisele ja erinevuste kultuurilistele põhjustele. Nagu märgib UNESCOga toimunud muutusi uurinud prantsuse antropoloog Wiktor Stoczkowski, pakuti möödunud sajandi keskpaigas ebavõrdsuse ajastule iseloomuliku lahendusena moodsa teadusliku mõtlemise levitamist tagurlike kohalike ideede asemel ning lääne põllumajandusmeetodite ja sündimuse kontrolli juurutamist. Teisiti üteldes tegeleti kultuuriliste erinevuste…
Seetõttu tahaksingi siinkohal välja pakkuda kultuuri ühe võimaliku jaotuse, kuidas lahterdada kultuuri funktsioonipõhiselt. Võib-olla olekski rohkem põhjust rääkida kultuuridest kui ühest kultuurist. Funktsiooni alusel jaotaksin kultuurid ja nende artefaktid kolmeks: kriitilisteks, idiosünkraatilisteks ja konfirmatiivseteks. Kriitilise ja idiosünkraatilise kultuuri mõiste on tuletatud Richard Rorty eesti keeles juba kümmekond aastat kättesaadavale raamatule „Sattumuslikkus, iroonia ja solidaarsus” toetudes. Rorty ise sellist üldistust ei tee ja räägib eelkõige kirjandusest, kuid…
Alguses ütlesime tere, siis hakkasime mõne julgemaga juttu vestma. See oli too teadvustamise hetk, et me oleme oma eluga jõudnud sinnamaani, et elame küll ühes kandis, ent me õigupoolest isegi ei tea, mis koht see on. Ja et äkki me peaksime…
Õpetlikus essees „Teaduslik ajalugu enne ja nüüd” (1966) on ta väitnud: „Kes aga poliitilise protsessi enam või vähem ajaloost välistab, see võltsib ajalugu. Sest poliitika oma mitte iialgi lakkavate võimuvõitlustega ning üha uute katastroofidega on juba kord olnud algusest peale kuni tänaseni inimkonna saatus, ja meie päevil on sellest rohkem kui kunagi varem saanud iga üksikisiku saatus. See, kes seda ei näe, vaatab tegelikust elust mööda”.…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
