-
Ühtse terminoloogilise joone hoidmine on probleemiks ka ajaloolaste endi seas. Toomas Hiio käsitletud mõistel „genotsiid” on konkreetne juriidiline tähendus ja see on defineeritud mitmetes rahvusvahelistes konventsioonides, kuid selle ümber käivad ka poliitilised võitlused. Ajaloolase kutse-eetika nõuab väga suurt ettevaatust igasugusel kohtumõistmisel, ent isegi nii mõnegi viimastel aastatel ilmunud raamatu pealkirjas peegeldub kergekäeline suhtumine sellesse põhimõttesse. Ajaloolasele on see erialase tõsiseltvõetavuse küsimus, rõhutab Hiio, lisaks aga on…
-
Nõustumata kõigi autori teesidega, oleks siiski mõistlik avaldada raamat ka eesti keeles, et ergutada avalikku debatti. Wendt-Weiss on oma teose jaotanud kaheteistkümneks peatükiks, puudutatakse ka Saksa okupatsiooni eelseid sündmusi ning käsitletakse juutide kõrval ülejäänud ohvrite gruppe ning üldist okupatsioonikogemust. Kirjutamisstiil on hästi jälgitav, torkab silma vaid üksikuid keelelisi või faktilisi vigu. Teksti täiendavad hoolikalt valitud fotod, tabelid ja teaduslikud lisad. Weiss-Wendt on tuginenud oma kirjatöös nii…
-
Politolooge peetakse tihti gurudeks, kes iga kell on valmis andma täpseid vastuseid kõikvõimalikele küsimustele. Kas Savisaarest saab kunagi president? Kas Ansipi päevad peaministrina on loetud? Kas Putin kandideerib järgmistel Venemaa presidendivalimistel ja mida teeb sellisel juhul Medvedev? Mis saab USA raketikaitsekilbist ja Nord Streamist? Kas puhkeb uus külm sõda ja kui, siis mis saab Eestist? Millal – kui üldse kunagi – läheb Eesti majandus jälle tõusuteed?…
-
Kui aga kõnelda Hamsunist, siis on tema natsilembuse meenutamine sama hästi kui kohustuslik ja õieti tohibki Hamsunit käsitleda vaid vabandava alatooniga, reserveeritult. „Ta toetas (mingi eksituse tõttu) küll natsionaalsotsialismi, kuid meie, olles suuremeelsed, keskendume tema suurepärastele teostele ja jätame selle asjaolu arvestamata,” kõlab korrektne seisukoht. Et lääne kultuurikontekstis kaalutakse natsismi-fašismi ja kommunismi eri kaaludega, ei ole mingisugune uudis. Kommunistid olid Teise maailmasõja võitjate hulgas ja võitjate…
-
On täiesti natsionalismivaba arvata, et ETVd vaatavad ja Vikerraadiot kuulavad just eestlased. Statistikaameti andmetel elas aasta alguse seisuga Tallinnas 220 000 eestlast, üle maa aga kokku 921 000 eestlast. Pealinlasi on eestlaste hulgas vähem kui veerand, ometi terroriseerisid nad oma probleemidega kogu maad, andmata ülejäänutele suuremat sõnaõigust. Muidugi tehti „lülitusi” provintsi nii valimiseelsetes debattides kui valimispäeva õhtul, kuid sekundeid lugedes näeme Tallinna proportsioonitut vohamist teiste arvelt.…
-
Jääb aga teadmata, kuivõrd õnnestus filmil täita pöördepunkti osa moraalses protsessis, kus LääneEuroopa on pingutanud „solidaarsuse nõrka anamneetilist jõudu” (Jürgen Habermas) ainult fašismiohvrite heaks. Balti riikide seisukohalt on nende lähiajaloo poliitilist tausta rahvavastase terrori kujutamise kaudu avav film eriti tähtis demokraatia ideele. Ennekõike heitleb siinse väikerahva liige ise lõputult oma „võitjate ajalooga”. Saksa keskaegsest idakolonisatsioonist Vene kommunismi anastuspoliitikani on aga kohalik ajalugu peale võimualuse maa loo…
-
Ma tean, et sellele on mitu vastuväidet. Valimised on suur võimalus mõjutada seda, kuidas elu edasi läheb. Hm? Võimust ilma jäänud ei mõjuta midagi. Neist sõidetakse teerulliga üle juba kakskümmend aastat. Võimule saanud teevad seda, mida nad tahavad. Kindlasti on selle hulgas ka midagi lubatust, kui see neile kuidagi kasulikuks osutub. Aga üldiselt ei ole sel, mida nad lubasid, erilist tähtsust. Valimine on meie püha kohus…
-
Kui piirkonna mõnda nurgakestki peaks tabama järgmine lammutustuhin, on enam kui kindel, et esimesena läheb purustushaamri alla viimasena ehitatu, sest uus hoone kuulub Brandi liigituses ühemõtteliselt kolmandasse sorti, No Road ehk mõttetute hoonete hulka, millel puudub nii tähtsus, arenemis- ja õppimisvõime kui ka kasutusväärtus. See on žurnaaliarhitektuur, millest osav fotograaf võib küll ilusaid vaateid kaadrisse saada, kuid see on ka maksimum.
Esimeste kasutuspäevade järgi otsustades peaks vähest…
-
Koostaja Epp Annus möönab eessõnas: „Mõjukad suundumused, mille alusmudel pole mitte filosoofia, vaid teadus, on jäänud kogumikust välja”. Algse taotluse jälgi võib siiski näha autorite valikus, sest köitesse on võetud ka mõtlejaid (Freud, Jung, Barthes, Fanon, Spivak, Bhabha jt), keda rangelt võttes filosoofiks arvata ei saa. Tegelikult ei peaks mõttevoolu mõiste ju piirdumagi üksnes filosoofiliste ja teaduslike mõttevooludega. XX sajandi kultuuri on tugevalt mõjutanud ka poliitilised…
-
Karta on, et teaduse hammas ei hakka siin siiski peale, sest elu on alati tugevam kui teadus: mis tahes järeldused satuvad kohemaid sellesama poliitilise konkurentsi konteksti ja saavad tõlgendatud tollesama analüüsitud tähendussüsteemi raames. Ja siiski ihkab hing vastust mõnele üldisemat laadi küsimustele, näiteks – kuidas peaks suhtuma avaliku arvamuse väljunditesse? Kuigi teatud intellektuaalsetes ringkondades käibivad sotsioloogiat ja avaliku arvamuse uuringuid naeruvääristavad lendlaused, näib praktikas domineerivat vastupidine…
