-
Algus ei läinud päris libedalt, sest minister suunas küsimuse muuseuminõukogule, kes leidis aga, et projekti plaaniväliseks töössevõtmiseks pole mingeid võimalusi. Seepeale võttis Narva muuseum ühendust Eesti Muuseumiühinguga ja saatis teated ka suurematele muuseumidele (Ivask 2007, lk 9-10). 1998. aastal sai mõte teoks. Mis on Narva festivali elujõulisena hoidnud, nii et septembri viimasel esmaspäeval Narva sõitvate inimeste arv on pigem järjest kasvanud kui kahanenud? Eelkõige oli Narva…
-
Muuseumiaasta oranži logo, mis püüdis pilku nii meedias, välireklaamis kui muuseumide kodulehtedel, rääkimata muuseumiaastal välja antud trükistest ja reklaamplakatitest, lõi disainibüroo Rakett, tele- ja raadioteadete tunnusmuusika komponeeris Tiit Kikas. Anti välja mitmed eritrükised, mis osutusid oodatult populaarseks. Muuseumiaastal korraldati üle Eesti rohkem kui 500 üritust, avati mitu uut muuseumi: Iloni Imedemaa Haapsalus, Kihnu muuseum, lastemuuseum Mia-Milla-Manda Tallinnas, Eesti pressimuuseum Põltsamaal. Avalöök anti 2008. aasta 24. novembril…
-
Vaatlejast kaasalööjaks
Ilmselt ei vaidle keegi vastu, et teave mingi asutuse kohta, vähemalt asutuse kontaktandmed, aga ka tegevuse kirjeldus ning seda illustreerivad pildid peavad jõudma avalikkuseni. Kui veebilehe eesmärk on tavaliselt (lisa)informatsiooni pakkumine, siis sotsiaalne meedia ehk kõikvõimalikud võrgu suhtlusportaalid pakuvad kiiret võimalust jagada veebis leitud infot, anda edasi oma emotsioone ja kogemusi ning tekitada diskussioone. Portaalis suhtlejad kõnelevad sellest, kus nad on käinud, mida teinud, mis on…
-
Valdkonnad, kus sellist andmestikku tarvis läheb, ulatuvad looduskaitsest kuni kliimamuutuste uuringuteni. Seetõttu pööratakse loodusarhiivide säilikutele tänapäeval suurt tähelepanu, sest aastakümneid tagasi talletatud elusorganismide koed annavad väga olulist infot selle kohta, mis on keskkonnas muutunud. Loodusarhiivid ja seal töötavad teadlased on keskse loodusmuuseumi vundament ja pealisehitus. See ei vähenda aga ekspositsioonide ja loodushariduse tähtsust ning sellele pööratakse loodusmuuseumides suurt tähelepanu. Eesti loodusmuuseumi mudel on suures osas välja…
-
On loodusmuuseumgi oma algusaegadest peale nii hariduse, keskkonna kui kultuuri haldusala piirimail kiikunud ja ikka võimu valikule vastavalt on teda kord siia-, kord sinnapoole sokutatud. Loodetavasti jääb püsima praegune, keskkonnaministeeriumi haldusala, mis tegelikult on sobivaim sarnaste eesmärkide ja tegevussuundade tõttu. Muuseumiaasta lõpuks on kahjuks selgeks saanud, et loodusmuuseumi uue maja ehitusplaanid on masu tõttu maetud ja jäävad paremaid aegu ootama. Kahju, aga mõistetav, rahapada leidmata on…
-
Leonhard Lapin on üle kümne aasta taguses intervjuus elegantselt sõnastanud teaduse ja kunsti seosed: „. . . . on üks asi, millega võib liialdada ja minna lõpmatuseni, see on – analüüs. Et inimene elaks väärikalt, peab ta jätkuvalt analüüsima, liites selleks nii mõistuse, tunded kui intuitiivse sfääri”. Analüüs seostub kõigepealt teadusega.
Analüüsita pole teadust, analüüsivõimeta inimesest ei saa kunagi teadlast. Kitsas tavaarusaamas, mis on maailma valitsenud viimase paari-kolmesaja aasta jooksul,…
-
Nii on mul tugipunktid, kust vajadusel ammutada eelkäijate kogemusi ja näha nende loodut. Ehk on mu mälunõrkuse põhjuseks see, et suulise pärandi edasiandmine hääbub? Haridust saanuna, kirjaoskaja ja järjest linnastuvana olen suure osa mälust usaldanud raamatutele, plaatidele, lintidele, nüüd delegeerin selle ketastele, pulkadele ja kiipidele, salvestan ja talletan kõikvõimalikku informatsiooni järjest suuremas hulgas, aga ei tea oma vanemategi elulugusid ega räägi enamasti oma lugusid ka järeltulijatele. Eestlase…
-
Vaatlen kõigepealt lauset, mis kuulub „Katsesse end kritiseerida”; Nietzsche kirjutas selle 14 aastat hiljem „Tragöödia sünni” uue väljaande tarvis n-ö enese-kriitiliseks eesõnaks: „Maailm, mis on igal hetkel jumala saavutatud vabanemine, kui igavesti vahelduv, igavesti uus nägemus ülimal kannatajal, ülimal vastandujal, ülima vastuolu kandjal, kes suudab end ainult näiliselt vabastada: kogu esteetilist metafüüsikat võib nimetada meelevaldseks, tarbetuks, väljamõeldiseks – selle puhul on peamine, et ta juba väljendab…
-
Suvel jõudis eesti lugejateni viimaks üks Luhmanni tähtsamaid ja kogukamaid teoseid, 1984. aastal ilmunud „Sotsiaalsed süsteemid”. Selle raamatu teoreetiline ambitsioon ei piirdu kaugeltki vaid sotsioloogiaga, see ulatub filosoofiasse, semiootikasse, ajalooteadusesse, õigupoolest peaaegu igale poole. Jah, tagasihoidlikkusega „Sotsiaalsed süsteemid” just silma ei paista. Juba raamatu esimeses lauses sedastatakse, et „[s]otsioloogias on teooriakriis”, mille lahendamiseks pakub Luhmann meile kõikehõlmavusele pretendeerivat Suurt Teooriat, lausa „paradigmavahetust” ühiskonnateaduses. 1984. aastaks oli…
-
Tegelikult ei ole nähtus sesoonne. Pigem on see osa nn auditikultuurist, mis üha enam iseloomustab kapitalismi läänes ja imbub üleilmastunud seeneniidistiku kaudu ka muusse maailma, vaevates kõrgharidust, kultuurimaailma, meditsiini ja paljusid teisi sfääre. Neoliberaalse võimu iseärasuste hulka kuuluvad katsed panna ühiskond end ise vaatlema, kontrollima ja ümber korraldama vastavalt standarditele, mille eesmärk peaks pealtnäha olema efektiivsus. Tagajärjeks on aga plaanimajandusega sarnanev kaughindamine, millel puudub seos kohapealsete…
